        (NB! Selle jutu toimumissituatsiooni kohta on olemas sissejuhatus
        "MF_INFO.TXT" e. entsklopeediline materjal.)

        Prast hoolikat radarikontrolli judsid nii Ray kui ka Frank
        veendumusele, et midagi laevasarnast lhedalasuva planeedi mber
        polnud. Ray llitas automaatika sisse ja mlemad suundusid
        meeskonnaruumi.

        "Kohati tuleb tahtmine sulle su zestide eest vastu molu anda,"
        thendas Ray,vaadates, kuidas Frank end tugitooli stib. "Mingis
        ajaloolises filmis oli ks samasuguste kommetega krahv..." "Vaata
        aga vaata, mis pahnaga sa vabal ajal tegeled," nentis teine. "Mis
        nendesse filmidesse puutub, siis ks ajaloolane, keda ma
        Keskplaneedil kohtasin, pani mulle sdamele, et ma ei usaldaks
        htki olustikku, riidehilpu ega ammugi szeed ainsaski
        ajaviiteteoses, mis ksitleb kaugemat aega, kui kakssada aastat
        tagasi. Ma arvan, et zestid vib olustikuks lugeda." "Vaadake
        komandr Hairlow` kangelastegusid," resmeeris Ray. "Eriosakond,
        nii nagu ta on. he seeria ma jaksasin isegi ra vaadata, kuigi
        igav oli. Sulle kuluks ka ra,  k o m a n d  r  Steen, seal olid
        nii liigutavad stseenid suhetest oma alluvatega..."

        Frank ohkas. "Olgu, siin planeedil katan su iga hdaohu korral oma
        rinnaga. Nd oleks igatahes aeg panuseid teha. Mina pakun, et
        hpnokiirgur hakkab siinse keele peale streikima - planeet on
        kahtlaselt roheline." "Humanoidid," lausus Ray kaalutlevalt.
        "Sinised," tiendas Frank. "Mitte mingit kosmosetehnikat." "Stopp, nii
        pole aus. Radariandmed kinnitavad, et ei ole." "Paks helesinine
        diktaator massiivsel troonil," tegi Ray uue pakkumise. "Looduslapsed,"
        vaidles Frank vastu. "Sealjuures kalurid - ktid, ilma igasuguse
        pllumajanduseta, banaan puu otsas ja aborigeen, suu lahti, all."
        "Suur priraadilaevastik seilab piki kaldaid." "Kuus tis,aitab. Anna
        lesandepakett."

        Halva uudise ti Keapile tema lemmiklaps Lik-Gen. Heledanahkne,
        sihvakas, siniste silmadega nooruk ulatas rahva armastatud heategijale
        kile fotoga. Pilt oli kahemtmeline ja ebaloomulikes vrvides, kuid
        Keap muutus nost. Ta tles midagi, millest Lik-Gen aru ei saanud -
        ent nooruk aimas. Emakeelt ei rkinud Keap kunagi.

        "Frank Steen ja Ray," snas ta seejrel. Kuna hldus oli kohalik,
        taipas Lik-Gen, et tegu on nimedega. "Nii, nd on hda majas. Vtke
        oma korravalvurid, ja pange jlgima, kellega nad kokku puutuvad. htki
        meest rge seltskonda sokutage, nemad taipavad jalamaid. Ja kutsuge
        ohvitserid kokku. Kui kusagil on nha tundmatut tehnikat, teatage kohe
        mulle. Need kaks tpi on limalt ohtlikud." "Aga nad on ju
        teiesugused," tles Lik-Gen imestunult. "Minusuguseid on vga
        erinevaid," ohkas Keap. "Olgu, nd tuleb nii mndagi rkida..."

        Keap viskas lauale pikliku karbi ja surus hooletult oma liistakul
        nuppu. "Palun. Kige ehitum neist on valitsusjuht... ma ei mleta tema
        nime. Ainus erariides inimene grupis ongi Frank Steen. Pilt tehti
        planeedi esimese kosmosejaama valmissaamise puhul."

        Toas oleks nagu viibinud veel kuus inimest. Lik-Gen teadis teiste
        Keapi veidrusi puudutavatest juttudest hologramme kll juba ette, kuid
        kujutiste teprasus ruumis llatas teda ikkagi.

        Esiplaanil seisis valitsusjuht. Tema valvsalt fotogeeniliseks seatud
        ilme meenutas noorukile primusi koduplaneedilt, kunagist ndseks
        juba unustusse vajunud riiklikku ssteemi, regaalidki erinesid
        vanadest piltidest vaid kujult ja paigutuselt riietusel. Viimase
        lige oli livu maksnud kohalikele traditsioonidele mugavuse ees. Neli
        vhemate kaunistustega meest tuletasid samuti meelde vanu pilte:
        milleski omavahel sarnased hallid noilmed; sisseharjunud kehahoiak -
        mehed, kes on rahva poolt esiletstetud , seisavad tema eest, toetades
        juhti ja teades oma kohta.

        Kuues inimene erines lejnudest igati. Kigepealt jttis selle mulje
        loomulikult riietus. Ta kandis tunduvalt mugavamaid ja ilma igasuguste
        eraldusmrkideta rivaid, polnud kammitsetud hoiakust ja ka tema
        noilme vajas phjalikumat analsi. Kigepealt, erinevalt
        lejnudest pildil, ei pdnud ta oma olekuga ilmselt mitte midagi
        vljendada.

        Mehel olid kllalt vabas soengus tumedad juuksed, kandilisena tunduv
        nina ja lhemal vaatamisel veidi igavlev pilk. Uskudes lua
        vljendusrikkusesse, vis Steenile omistada kllaldase enesekindluse,
        kuid ka siit polnud leida erilist esiletkkivust. Mehe suujoon paistis
        pildil vljendavat teatud krsitust.

        "Mida selline ilme thendab?" mtiskles Lik-Gen valjusti. Keap
        reageeris peaaegu kohe. "kskiksust," tles ta kveralt muiates.
        "Meil on seda kllalt raske mista, aga Franki ei huvita selline
        protseduur, ilma milleta valitsusjuht oma olemasolu ette ei kujuta.
        Milleks talle mingi kolkaplaneet, mida thendakski uudistesaatesse
        sattumine riigipea krval? Tal pole ju ldse mingit pistmist selle
        planeedi elanikkonnaga, kelle huvides too show kib, tema tidab oma
        lesannet."

        Lik-Gen jalutas le toa ja vaatas Steeni kujutisele otsa. "Kas ta
        esindab kedagi?" pris ta mistmatult. "Nii?" Keap ohkas. "Sellest
        ongi eelkige vaja aru saada," tles ta. "Frank Steenil pole taskus
        uhket pitseritega mandaati - muidugi vib ta selle endale valmistada,
        kui ta arvab sellest endale tulu tusvat. Tema ja temasugused
        opereerivad terve galaktikaga. Muide, just tnu sellele mentaliteedile
        on meil vimalik, kuigi pris ebatenoline, neid la."

        "Jrgmine foto. Klassikaline operatsioon Ecco -5`l. Esiplaanil Steen,
        taga tema partner Ray. Operatsioon oli Steeni jaoks mneti
        ebatpiline, Eriosakonnal leidub kll ja kll paremaid terroriste,
        Frank on rohkem intellektuaalsete lesannete jaoks. Tuli hivata
        teineteist dubleerivad satelliit vi planeedil asuv baas. Kuna Steen
        ja Ray olid seal ainult kahekesi, pidid nad lpuks taanduma. Riist,
        mis Ray`l kes on, kujutab endast tpilist MF multirelva - suure
        laskevimsusega kuulipilduja ning laser, paigutatuna hte kesta. Pilt
        on tehtud nende endi poolt."

        Sedapuhku hlmas hologramm ka ruumi. Keapi tagasihoidlikust toast oli
        saanud mitmete pultide ja ekraanidega ruumika saali osa. Frank seisis
        kergelt muiates he seina juures, valmistudes mingit klahvi puudutama.
        Taamal istus teine noormees pris mugavas asendis toolil, olles
        toetanud aukartustratava vlimusega relva tooli najale. Kaaslane oli
        Frankist veidi pikem ja veelgi vhemtlevama noga.

        snagi huvitav kuju see Ray," thendas Keap. "Ainuke teadaolev
        inimene, kes Frankiga sbrustab. Ray on plvkonna vrra hiljem
        koolitatud, juba kaasaegses mistes eriosakonna vljappega." "Kas
        Steen siis pole?" imestas Lik-Gen. "Steeni koolitati veel impeeriumi
        ajal, Eriosakond alles kujunes vlja," selgitas Keap. "Praktiliselt on
        Steenil kaks haridust - tema ppeaeg langes MF reformidega kokku.

        Eriosakonda vajas just Maa Fderatsioon, impeeriumiajal aitas
        sjavestki. Ray on saanud juba tisvljappe Eriosakonna stiilis."

        "Nd ks ebatavaline pilt - koht sama, lahing vlioludes. Frank hoiab
        siin relva kes. Arvestades, et Zen - 3'l tulistas Ray Franki kattes
        surnuks nelikmmend kaks sdurit, pole Frankil ka olulist vajadust
        kuulipildujaga ringi kia. Siit jreldus - proov Franki ootamatult
        maha lasta ei tasu vaeva, vhemalt mitte eeldusel, et ta seda kas vi
        aimata oskab. Ray tapab kas vi mni sada eraisikut, kui need talle
        tuletrajektooril ette jvad."

        Lik-Gen vaatas Keapi mtlikult. "Aga misprast te ldse eeldate, et
        nad on vaenulikud?" pris ta seejrel. Keap muigas jlle kveralt.
        "Selleprast, et nad on Eriosakonnast," vastas ta siis. "Sellisel
        planeedil saab neil olla ainult ks lesanne - rikkuda Maa
        Fderatsiooni "Deklaratsiooni neutraalsetest vlissuhetest", mis
        stestab, et Maa Foderatsioon ei sekku nende planeetide siseasjadesse,
        kes ei soovi selleks slmida lepinguid, Kige tenolisemalt leidis
        valitsus, et siia on sobilik rajada sjavebaas. Frank ja Ray on siin
        selleks, et saavutada planeedi rahvajuhtide nusolekut - vi niteks
        panna pukki juhid, kes nusoleku annavad. Kui nad sellega hakkama
        saavad, pole see neil esimene ega  viimane kord."

        "Kas Eriosakond sellega tegelebki?" "Oh ei. Nad tegelevad kigega.
        Piraatkaubandus Galaktikas, opositsioon Maa Fderatsioonis, kiilu
        ajamine kigis ssteemides, mis viksid MF vastu hineda, omaaegse
        lahingutest jnud sjatehnika ravarastamine leidjate kest -
        hesnaga kik, mida MF seaduste jrgi sjavgi teha ei tohi.
        Ametlikult on Eriosakond midagi kunagise kriminaalpolitsei sarnast
        ning arvukad filmid keerutavad nende mber kena ilsuse ja vapruse
        kookoni."

        Keap tonksas veel kord knega tal peos olevat liistakut ja tuba sai
        endise kuju. "Aga... Tohib asjasse mittepuutuva ksimuse esitada? Te
        olete tohutult ra teinud meie planeedi tehnika arendamiseks, aga
        niteks needsamad ruumilised pildid..."  Keap ohkas. "Kui mul poleks
        noorusaegadel saadud tehnilist haridust, jnuks teie nnis planeet ka
        firmast "Keap ja Co." ilma. Ma olen nii pagana kaua Eriosakonna
        instruktorina ttanud, et tundub isegi hea, kui palju ma meie
        tehnikast lahti  olen mtestanud ja suutnud siin tootmise korraldada.
        Hologramm on kasutajale kll tohutult lihtne, ent vlja melda minu
        jaoks letamatu. Lpuks kujutab ta endast ainult mnguasja, aga kui
        palju on juba kas vi minu laevas asju, mida lheks siin hdasti
        vaja..."

        Muidugi, kui saabub MF, saate mnguasju enam kui kll. Teie plvkond
        on vib-olla rahul, jrgmine juba mssab ja taotakse maa sisse ning
        ainult pagan teab, milliseks kujuneb kolmas plvkond, kui selline
        ldse muidugi tuleb..."

        "Ray, ra jonni," thendas Frank skeptiliselt. "Siin o n  midagi
        viltu," ji Ray enda juurde kindlaks. "Tehnika peaks isoleeritud
        planeedil kindlasti erinema meile tuttavast disaini poolest, rkimata
        juba siinse arengu ebahtlusest. Just nagu oleks keegi vtnud peotie
        leiutisi kusagilt kultuurist ja siia maha visanud. Aga kus on tolle
        kellegi jljed? Kus on pstitatud suure kollasenolise mehe ja tema
        sigarikujulise raketi monument?" "Sina peaks kll rahul olema," hmas
        Frank."Paarkmmend opositsioonimeelset klupead meil juba on, ja
        riigiprded on just sinu eriala. Aga kollasenoline... Piraadid need
        ei ole, ideedemk pole nende moodi, liiati oleks nad siia
        kaubanduskeskuse rajanud. Aga hoopis rohkem hirib mind siinne
        paadunult demokraatlik mtteviis. rmiselt mandunud hiskond!"
        Meeldiv paigake vanaduspuhkuseks," thendas Ray."See rass eksisteerib
        oma praeguselgi tasemel arvatavasti vaid tnu sellele, et esialgu teda
        banaanipuu juurde ei lastud."

        "Selles vanaduspuhkuse mttes midagi on," arvas Frank. Nad olid end
        kllalt mugavalt sisse seadnud, otsides esialgseks peatuspaigaks
        asustuse reala. Juba esimestest kontaktidest aborigeenidega taipasid
        nad, et mahuvad, hoolimata oma tumedamast nahavrvist ja veidratest
        jsemetest, kllalt hsti kohalikku filosoofiasse. Paari ndalaga olid
        kohalikud nad omaks vtnud.

        Planeedi loodus meenutas tepoolest maalilist kaitseala, tsi, seda
        hel kontinendil. Ainuke rass oli kulutanud peaaegu kolmandiku oma
        eksisteerimisajast, enne kui judis lbi vulkaanilise prgumllu ja
        parajalt suure ookeani letamisel vlja teiselt kontinendilt totatud
        maale. Tnu "banaanipuule", nagu Ray vljendus, lokkasid pris mitmed
        usundid, mis mnesaja aasta eest lubaduse maapealsest paradiisist
        edukalt titsid.

        Rass ise ngi vlja kllaltki humanoidne, kuigi erines inimesest
        tublisti. Esindaja oli veidi pleekinum ja tunduvalt pikem, varustatud
        hoopis liigestatumate ktega ja nende jaladki olid reliktina
        haardevimelised. Usklikena ei pidanud aborigeenid prast uue ala
        hivamist sdu. See oli rahvas, kellel oli aega kll ja kll.

        Prandina edasiantud hierarhiast oli siiski midagi  silinud, nii
        mnigi traditsioon ei meeldinud kigile ja Frankil lks peatselt korda
        koondada enda umber grupp noori, kel muutuste vastu midagi polnud.
        Nende suhtumine sjasse ja vgivalda oli aga nii eitav, et Frank
        tundis end kohapeal tammuvat.

        Keap ohkas sgavalt. Mnes mttes oleks praegu kergem, kui ma omal
        ajal laeva hku lasknuks, nagu kavatsus oli, mtles ta.  Nd viks
        rahulikult oodata, kuni andekas poiss Steen mulle ke lale paneb. Ent
        laev on alles, relvastatud, ja jrelikult tuleb videlda. Rohkem ei
        ohka, tles Keap iseendale ja torkas identifikaatori luugi krvale
        pilusse.

        Teine plaan oli mul ju edasi sita, kui MF planeedile juab, meenutas
        Keap. Teadsin liiga hsti Eriosakonna ssteemi ja uskusin, et kakelda
        pole mtet. Aga ma olen nende aastatega juba liiga vanaks jnud, mul
        on soliidne positsioon ja mulle meeldib see planeet. No oota, andekas
        poiss, kll kskord ka sulle labaruu phe kukub, lpetas Keap oma
        mtiskluse kohaliku kneknuga. Ta seisis oma laeva juhiruumis ja
        llitas peapuldi sisse.

        Hperruumimajakas tuli peaaegu kohe kuuldele. Keap muigas. Hrra
        Keaton oli omal ajal teinud vea, jttes Keapi eriosakondlase koodi
        anulleerimata - Eriosakonna infokanal andis traditsioonilise signaali
        valmisolekust.

        Viie minutiga sai Keap teada, mida Frank Steen planeedilt otsis.

        Siinses galaktikanurgas, vaid kaheteist valgusaasta kaugusel oli
        kahjutuks tehtud piraadikeskus. Kellegi rinda riputati aurahasid,
        Eriosakond plvis tnu, sjavgi oli, nagu alati, tasemel - ja samas
        teadis Keap, et keegi sai Eriosakonna mugavas majas, MF
        administratiivkeskusel Keskplaneedil phe. Keskus oli olnud suur -
        jrelikult juba pikemat aega oli kellegi thelepanematuse tttu
        kahjustatud MF majandushuve. Oigupoolest olid piraadid, hoolimata oma
        poeetilisest nimetusest, lihtsalt kunagised MF kodanikud, kes leidsid,
        et ilma emamaa kontrollita on ri ajada tunduvalt tulusam vi vhemalt
        vabam. Osa hankis oma kaupa kll ka ehtsal piraadikombel, kuid, mis
        peamine, keegi neist ei tahtnud midagi teada MF juhtivast osast
        galaktikas. Nad rikkusid majandusembargosid, toetasid lausa mssajaid
        - ja loomulikult msid kike odavamalt, kui MF. Niisiis, vltimaks MF
        huvide edasist kahjustamist, tuli kusagilt keskuse mbrusest leida
        kohta MF sjavebaasile. Keap kehitas lgu ja nentis, et oli ieti
        arvanud.

        Huvitav, mida kuradit ma selle laevukesega ieti peale hakkan? mtles
        Keap kki vihastades. Steenil on korraks vilistada, ja maandub patrull
        ties aus ja hiilguses, viis suureprast ja lbiproovitud sjalaeva,
        pardal kohusetundlik kske ootav meeskond... Ta ei vilista, lohutas
        mees end ebakindlalt. See oleks agressioon ja just seetttu ongi siin
        vaid Frank ja Ray... ja ta ei vilista ka seetttu, et see nitaks tema
        mittehakkamasaamist.

        Aga ta saab ju hakkama, mtles Keap pealetkkiva udusega. Ma olen
        teda ju isegi koolitanud. "Vait, vanamees!" kratas ta samas valjusti.
        "Sina, eriosakondlane, oled nd patrioodi rollis, ja oska siis olla!"
        Hetkeks tundus Keapile midagi veidrana. Siis ta taipas. MF's
        valmistatud laeva ruumides ei kajanud. Oi naiivsust ja barbaarsust! No
        on alles planeet!

        "Staap on koos," teatas Lik-Gen. Keap nentis mttes, et kui Steeni
        operatsiooni nurjaajamisel pole seni muid edusamme, siis vhemalt
        usaldus tema, Keapi vastu on mrgatavalt kasvanud. Eriosakonna
        komandr-instruktorist mingi planeedikese vgede staabilemaks -
        milline karjr...

        Keap vaatas oma vitlejaid kllalt kinnisel ilmel. Kui olla humanist,
        peaksin ma nad viisakalt kodudesse tagasi saatma, arutas ta endamisi.
        Siin nad istusid, mda Keapi laeva meeskonnaruumi laiali, harjumatud
        laigulised riided seljas ja pevininud torud vdel rippumas, kige
        erinevamas vanuses ja kllap ka kige erinevamalt asjasse suhtumas.

        Planeedil oli prast paradiisi kttevitmist silinud traditsioonina
        isegi teatud vitlusvime. Kuigi relvi enam ei toodetud, silitati
        olemasolevad. Rahvaarvu kasvades kahanes pidevalt sjavelaste
        meessoost jreltulijate hulk - traditsiooni jrgi pidi relvaga mber
        kia oskama vaid vanim poeg planeedil esinevas perekonna analoogias
        (see ssteem erines Maa omast tublisti).

        Keapi staapki oli formeeritud plvkondadetaguste sjaliste juhtide
        jreltulijatest. Mingeid juhtimiskogemusi neil muidugi ei olnud, kuid
        ranged primisreeglid tegid vimatuks kedagi teist kasutada.
        Kokkuvttes - sjategevus hrra Steeni ja tema vimalike toetajate
        vastu pidi ainuvoimalikult kujunema lhikeseks ja hlmama vikest arvu
        inimesi, nii et vajadust armeetaolise struktuuri jrele Keapil ei
        olnud.

        "Esimene samm, mille me astume, on kllalt lihtne," alustas Keap.
        "Nagu teada, on hrra Steen kaasa haaranud umbes paarkmmend tegelast
        kohapealt. See juk tuleb likvideerida. Kui Franki ja Ray'd nendega
        kaasas pole, on teostamine kllalt lihtne. Tsi, kuna Steen on nad
        vib-olla relvastanud, ei saa lahingut korraldada, vaid nad kik tuleb
        hvitada kkrnnakuga. Kogunevad nad tavaliselt Uhri juurde, see
        thendab, et sealt vljumisel tulebki nad maha lasta. Selle, et neid
        kahte pole ulejnutega koos, korraldan ma ise."Keap jlgis oma snade
        mju. Kas nad on vimelised inimest tapma, mtiskles ta. Tsi,
        kiskjaid nad hvitavad, Steeni pihta laseksid kll - aga need
        relvastatud tbid on mi nu komandride rassi esindajad. Nende
        seisukohast muidugi midagi marutve taolist, aga tappa?

        Mehed vaatasid oma tumedanahkset heategijat tuimade ngudega. Temaga
        ei vaielda, teadsid nad. Ta oli eksimatu, ta polnud kunagi varem peale
        surunud, kskinud - ent nd oli see loogiline. Keap oli neile tuhat
        korda testanud, et vimatu on vimalik, et nende teadmised vivad
        olla valed, et ravimatu on ravitav ja vrtusetu on vrtuslik.
        Eksisteeris olukordi, kus ks pidi juhtima - nagu eksisteeris jumal
        teab mis vrtusetust jamast toodetud kerge ehitusmaterjal, arstivad
        masinad, asemelepandavad silmad ja kik muu, mida ei tuntud planeedil
        enne Keapi valge laeva maandumist. Jrelikult tuli tappa.

        "Niisiis, nd vaatame Frank Steenil, Ray'l ja meie noortel
        vimalikult olemasolevat relvastust," jtkas Keap, kui tema plaanile
        vastuviteid ei tulnud. "Mul pole neid kll kuigi palju, aga
        operatsioonideks jagub..."

        "Meie aktsiad lhevad lesmge," teatas Frank uksest sisse astudes.
        "Meie lambakari relvastub ja on kenakesti organiseerunud." "Kus sa
        jlle jlkusid?" pris Ray tlpinult. Siinne tegevus ei vastanud tema
        mttelaadile. "Kndisin mber linna. Seal on sisse seatud terve
        armaada mingeid valveposte vga koledate torudega." "kskord jd sa
        minuga nusse," thendas Ray. "Millegi nii rumala peale aborigeenid
        kll oma peaga ei tule. Muide, mida sa mtled meie aktsiate lesmineku
        all?" "Sedasama," lausus Frank sngelt muiates. "Varsti ned. Muide,
        meie kaastlised lakse maha. Need mehed olid seal selliste
        ngudega, et nad kasutavad oma torusid, ja vaevalt et esimene lk
        meie pihta tuleb." "Siis me peame ju jlle otsast hakkama?"
        "Vastupidi." Ray ei saanud aru.

        "Muide, veel ks hea uudis. Meie poisid vtsid relvad vastu," jtkas
        Frank mne aja prast. Ray elustus. "Jah?" "Ma pidin neile tkk aega
        seletama, et nendega saab ka mrki lasta," muigas Frank. "Tsi kll,
        demonstratsioon mjus veenvamalt. Prast tunniajalist paugutamist
        provotseeris Um-Sijai jalamaid  vaidluse, kas selliste mnguasjade
        omamine ainult primisjrgluse alusel on igustatud vi ei. Ma
        vihjasin, et relvi kasutatakse ka teiseks otstarbeks, ja saatsin nad
        patrulle vaatama. Tulid, ja olid pris segaduses. Rkisin nende
        lbustamiseks tkk aega parlamentaarsest ssteemist ja lisasin paar
        vihjet, mida opositsiooniga aeg-ajalt tehtud on." "Oma praktikast?"
        muigas Ray. "Ei. Muide, nad ei saanud aru, miks nii tehti. Inimesi ju
        ei tapeta..." le Ray no jooksis pilv.

        Keap meenutas.

        Viimane kohtumine Keatoniga toimus mehe kabinetis. Keap uuris
        Eriosakonna Komandri ngu ja avastas kohkumusega, et kortse pole kll
        mrgata, kuid vana sber hakkab paksuks minema. Soovitaks talle
        dieeti, mtles Keap masinlikult ja ta pilk langes Keatoni kele. See
        lebas rahulikult laual, srmus srmes siramas. Ei vrisegi, nentis
        Keap hajameelselt.

        "Anthony, sulle ei tundu, et me hakkame vanaks jma?" "Mina igatahes
        mitte," mhatas Keaton. Hm, vib-olla on tal igus, mtles Keap. Mina
        olen ju ainult instruktor, tema aga Komandr. "Palju neid veel
        aktiivsel tl on, kellega me koos Eriosakonna rajasime?" "Me ju ise
        tahtsime, et ta oleks isetiustuv struktuur," lausus Keaton. "Me
        jreltulijad on sobilikumad seda juhtima. Siit kll midagi vanadusele
        viitavat ei leia." Isetiustuv, mtles Keap. Me ju kik uskusime, et
        teame, mida me loome. Tsi, igaks uskus erinevalt - Rom pimesi, mina
        idealistlikult, Eldridge kohusetundliku lootusega helgele homsele.
        Ainult Keaton ei vaevanud endal ettekujutamisega pead, ja ehk seetttu
        ongi meist kigist kaugemale judnud:Isetiustuva struktuuri juht ja
        teine mees valitsuses.

        Meil pole ju tolerantsi, taipas Keap kki. Too uus plvkond hakkab
        mulle vastu eelkige selleprast, et ma ei oska mista ega taluda
        midagi teliselt uut oma koha peal. Tsi, Keaton omab tolerantsi meist
        kigist veel kige vhem, kuid ta ei tunneta pealetulevat uuena.
        Kuuldavasti olevat just tema hiljuti Frank Steeni komandriks teinud,
        nii et ajaga kaasaminek on tiesti mrgatav.

        "Nii et sina siis pensionile minna ei kavatse," pdis Keap jutule
        kelmikat tooni anda. "Ehk lhed veel mnda lesannetki titma?"
        "Nojah, selles mttes pole me ehk testi enam need," mnis Keaton.
        "Onneks on mul alati nooremaid, keda saata. Kohati vaatan neid ja
        hakkab kahju, et Eriosakonna lime alles meie. Oleksime saanud parema
        vljappe."

        Keap tunnetas jrsku selgesti, et Eriosakonnas pole tal enam midagi teha.

        "Mina aga lhen jlle," ohkas Keap psti tustes. "Kindlat tooli sulle
        istumise alla!" "Head kulgemist," soovis Keaton viisakalt. Eh,
        William, ma rgiksin sinuga hoopis teist juttu, kui meie ttaja
        aruanne sinu reaktsioonist viimase lojaalsuskontrolli ajal olnuks
        teistsugune. Aga kuna sa oled endiselt meiega, andestame sulle su
        jorinad ja nendime, et sa oled tepoolest vanaks jnud.

        Keapi ei hakatud otsima, kuna Eriosakonnas ei osatud kaduma linud
        kaubalaeva ja mehe lahkumist seostada. Oma rolli mngis ka Keatoni
        veendumus, et Keap, kellel raha kll, otsustas lihtsalt kuhugi
        vaiksesse kohta vanaduspuhkusele minna. Infoteenistusele anti leebe
        soovitus mehe vljailmumine MF planeetidel registreerida, laev, nagu
        kik samasugused juhtumid, kirjutati piraatide kontosse. Keap aga
        istus oma "Kajakaks" ristitud laevas ja uuris perifeeria kaarti. Tal
        vedas - juba kolmas planeet, mille ta vlja oli valinud, klbas
        elamiseks.

        Tookordsest oli mdas MF aja jrgi seitse aastat. Esialgu hoidis Keap
        oma identifikaatori abil Eriosakonna kanalit kasutades end
        Keskplaneedil toimuvaga kursis, kuid ta huvi vaibus jrk-jrgult.
        Viimast korda oli ta hpermajakat kasutanud kaks aastat enne Steeni
        judmist planeedile. Sealt prinesid ka Lik-Genile nidatavad fotod.

        Keap njatus oma tooli tagasi ja puhkis kaega ule kuiva lauba. Ta
        tundis kull labi ja lohki Eriosakonna toimikute susteemi, oli osalenud
        nii moneski vaidluses selle sisseseadmise ajal, kuid pidi nentima, et
        olemasolev on toepoolest uhelt poolt kullaldaselt informatiivne, aga
        paraku asjatundmatule piisavalt labitungimatu. Keap taipas uht-teist
        terminoloogiasse peidetud teenistuskaigu tagapohjast, vois oletada
        Frank Steenile antud ulesannete spetsiifikat, kuid, tnu
        seitsmeaastasele eemalolekule Eriosakonnast, teadmata MF poliitika
        viimase aja hoovusi, muutus tekst tema jaoks ikkagi abstraktseks.

        Vaid nii palju oli ilmne: Frank Steeni eluloos peitus paari aasta taga
        ulesanne, mis oli taiesti salastatud (reeglina tabas see saatus kas
        tiesti voi osaliselt taitmata jaanud ulesandeid); selle jarel ioli
        noormees karjaariredelil liikunud otsustavalt ules.  Loomulikult oli
        karjaar Eriosakonnas suhteline moiste; juba loomisaegadel voeti suund
        igasuguse hierarhia vastu - nii, nagu Keaton omal ajal Steeni
        Eriosakonna komandoriks tegi, nii oli ta selleks ka jaanud, samuti ei
        markinud midagi Steenile antud autasud; ent Keap oskas piisavalt hasti
        noormehe edukust valja lugeda ulesannete eriparast ja suhtelisest
        vabadusest, mis Frankile nende taitmisel jaeti. Too ebaonnestunud
        ulesanne oli Frankile mingitmoodi toniseerivalt mojunud.

        Veelgi enam, Keap luges salvestusest valja, et Frank oli enda asukoha
        Eriosakonnas parast salastatud juhtumit osanud paika panna. Mitmed
        tema ulesanded noudsid kullalt head oskust mangida dissidenti - Keap
        teadis hasti, et ainult naitlemisega edu ei saavuta. Frank oli joudnud
        otsusele teenida oma susteemi, hoolimata sellest, et ta oli nagema
        oppinud selle puudusi. Sellise mehega on voimatu kokku leppida, motles
        Keap nukralt.

        "Ta on ikka seal," tahendas Ray hajameelselt. "Oled kindel, et ilma
        mingi kahurita?" paris Frank hairitult. "Taiesti."

        Frank ja Ray kasutasid inimeste mugavust, kellel on vahepeal rohkesti
        aruandlust ja kes sellest moneks ajaks paasenud. Peale relvade polnud
        nad oma ajutisele elamispinnale laevast midagi kaasa votnud. Ray oli
        endale ules seadnud lamamistooli - tanu liikuvamale kehaehitusele
        aborigeenid sellist asja ei tundnud, kuid kohaliku moobli mati-padja
        ristsugutistest komponentidest sai nii mondagi kombineerida. Frank,
        viitsimata vaeva naha, kuhjas endale kokku midagi vooditaolist ja
        lebas, seadnud nou kohaliku joogiga kaeulatusse.

        "Laheneb," teatas Ray lakooniliselt. Aborigeen, kes juba pool tundi
        nende tagasihoidlikku maja pidamist piiras, oli otsustanud tegudele
        asuda.

        Miski kukkus matsatades elamu sissekaigu juurde. "Pageb," kommenteeris
        Ray. "Kumb pusti touseb?"

        Nad uurisid saadetist molemalt poolt. Seejarel vaatasid nad uksteisele
        kullaltki jahmunult otsa. Esimesena koneles Frank. "Niisiis, sul oli
        oigus," vottis ta kaotuse omaks. "Aga seda ei oodanud sina ka, et
        kohalviibija on Maa Foderatsioonist?" "Nous," noogutas Ray. "Mida see
        peaks tahendama?" "Otseselt? Muidugi labiraakimisi. Pluss vihje, et
        oleme vooras liivakastis. Kohtumispaik on muidugi hea, nii et esimene
        mote - loks. Teisalt, kuna noutakse meid molemaid, jaab uskumatu
        variant - ta tunneb meid." "On veel uks," utles Ray. "Meie jouk."
        Franki naole tekkis muie. "Loodame," utles ta siis. "Mida?" Frank ei
        vastanud.

        Ngu oli perfektne lks - seda aga moodsa relvastuse mistes.  Frank
        Steen lendas sellest "herilasega" kllalt krgelt le, et mrkamatuks
        jda, ja mne aja prast uurisid mlemad saadud lesvtteid.

        "Suureprane," nentis Steen."Piisab kolmest "herilasest" vi hest
        "kutsikast", et me kunagi enam sellest nost ei vljuks. Ainuke
        ksimus - kumbagi pole siinkandis nhtud." Ray mhatas.  No nlvad
        olid taimestikust hredad, mni ksik psas vlja arvatud. See-eest
        oli kokkulepitud kohtumispaik, no keskosa, pris metsistunud ja tihe.
        Frank projekteeris hologrammi toa keskel veidi suuremaks. "Kasvi
        helikopteritega," thendas Ray."Neid ka pole nha." "tleme, iga puu
        taha mees he siinse toruga," mtiskles Frank edasi."Tobe, me tuleme
        ikka vlja. Niisiis, minu arust me lheme. Sina jd siia (ta osutas
        kega), tulepositsioon on hea; lhed varem kohale. Mina tulen siit.
        htegi kohalikku tappa muidu, kui rmise vajaduse korral ei luba.
        Kohtume... tleme, et siinsamas. Liigume." "Jah, komandr," urahtas
        Ray pilklikult.

        Kogemused olid teda juba ammu veennud, et Frank teab, mida teeb -
        kuigi pidi ilmtingimata ohtu seadma just iseenda.

        Jalutuskaigulkokkulepitud kohta ei mrganud Frank ainsatki inimest.
        See svendas veelgi tema veendumust, et tegu pidi olema lksuga. Keegi
        oli tema teelt ra koristanud igasugused vimalikud krvalejuhtivad
        asjaolud; veel eile oleks Steen sattunud vhemalt hele patrullile.
        Kes sa ka ei oleks, igatahes me mngime, mtles Steen. Eemal jid puud
        hredamaks; Frank oli nkku judmas.

        Keap arvestas kllaltki peenelt - ta polnud asjata eriosakonna
        instruktor. Frank ja Ray p i d i d ra tundma lksu. Sellest
        tulenevalt oli ainuvimalik, et nad lhevad lahku: ks, loomulikult
        Ray, katab. Keap valis no valja just seetttu, et ta teadis, kuhu Ray
        end seal sisse seab. Olnuks Keapil vimalik, rnnanuks ta "Kajakal";
        ksinda polnud aga mtet proovida.  Keapile ei tulnud seitsme aasta
        jooksul mtetki kedagi kohalikest petada "Kajaka" relvastust
        kasutama.

        "Miks just nii?" pris Lik-Gen, kui Keap talle oma plaani selgitas.
        "Vga lihtne," vastas mees enesega rahuloleval toonil (Keapil polnud
        pooltki seda usku oma operatsioonisse, mida ta demonstreeris oma
        kaasvitlejaile).  "Peamine on Steen. Me peame ta tapma, me ei suuda
        seda, kui teda kaetakse - jrelikult tuleb nad lahutada. Ning teie
        hooleks jb Steeni grupp."

        Steen ji kallakule seisma. Ta ei mrganud ikka veel kedagi. Kuid nd
        ta juba teadis. Varitsus ei oodanud, vaid tuli tema jrel. Milline
        vis olla signaal, mrkimaks, et ta on nos? Seda Steen ei teadnud,
        niisiis tuli ikkagi laskuda.

        Plahvatus no otsas tegi Frankile olukorra selgeks. Mttes kirudes
        kahlas ta oksi eemale lkates lbi vsa. Ray sai ka ilma temata
        suurepraselt hakkama, pealegi ootasid vastased teda sinna: minna ei
        tohtinud. Veel ks valang klas, imelikult plaksudes mni aeg tagasi
        nii vaikses metsas. Frank muigas. Loomulikult oli Ray elus. Hetkeks
        tabas Franki krv justkui vaikset laskude kaja hoopis muust suunast.
        Vit, mtles ta kahjurmsalt.  Esimene tema pihta sihitud lask lks
        kaugelt mda, olles justkui hoiatus: tule-tule, me juba ootame. Frank
        kummardus veidi ja vttis puest pstoli. Ma lhen siit vlja.

        Keap vandus mttes ja hoidus hoolega zestidest - kohalikud taipasid
        neid liiga hsti. Kuidas ta vis unustada? Nad ootasid viiekesi,
        relvad vlja sihitud sinna, kust pidi saabuma Frank, appi oma sbrale,
        kes asus hoopis halvemas olukorras, hstirnnataval positsioonil. Kuid
        Frank ei tulnud. Millegiprast ei soovinud ta vastu astuda niivrd
        hstiplaneeritud surmale - ja Keap taipas oma viga. Ei, Frank polnud
        lksu lbi ninud, samuti ei hirmutanud teda maastik - no nlv, kust
        tema asus lbi murdma, polnud kuigivrd ohutum, vhemalt Franki
        andmete jrgi. Keap oli laskepositsioonid ette valmistanud alles
        sel, endastmistetavalt teadis ta Franki ja Ray kontroll-lennust le
        no ja teadis ka, et nad pole seda korranud. Aga Frank mtles oma
        lesandele ja jttis Ray teadlikult htta.

        Keap polnud kll arvestanud sellise asjade kiguga, kuid pidas siiski
        varuks mnda varianti. Ray vinuks midagi thele panna ja hoiatada
        Franki; nad vinuks kige kiuste valida mne muu paigutuse katteks -
        Keap oli oma lejnud armee paigutanud neid vimalusi arvesse vttes.
        Ettevalmistatud lksu asemel tuli nd ette vtta tagaajamine, mis aga
        andis Frankile eelise - Keap, kes ainsana ieti teadis, kuidas temaga
        toime tulla, ei saanud asuda kikjal korraga.

        Olles lplikult veendunud, et Frank ei kavatsegi tema lksu tulla,
        kamandas Keap oma ved liikvele.Loodetavasti vhemalt
        noorteoperatsioon sai hele poole, mtles ta vsinult.

        "Hrra Keap, ta on meil peos," raporteeris Lik-Gen rmsalt. "Nagu
        kskisite, piirasime ta sisse. Ta taandus hte majja krvalkvartalis.
        Nagu te soovitasite, pole me ritanud teda sealt vlja tuua."
        "Sidame," tles Keap lhidalt.

        Masin peatus sujuvalt. Keap heitis pilgu  majale ja tema suu kiskus
        virilale muigele. "Ah et siia taanduski?" utles ta ohates. "Mis auk
        seal seina sees  on?"

        "Ei tea," vastas Lik-Gen veidi imestunult. "Aga labi ta ei paase,
        sisse piirasime tihedalt."

        "Kohe nete," lausus Keap raskelt."Vaadake, see on kasulik oppetund."

        Lik-Geni hmmastunud silmade all shvatas august kolm paraleelset
        kiirt. Vastasmaja sein prahvatas tkkideks ja hetkeks oli hk tis
        laialilendava plastiku kilde. Sdurid jooksid karjudes laiali. Siis
        ilmus  avausest  midagi pikka ja valget. See oli noolja kujuga, kahe
        kitsa tiivaga kulgedel, sabaga taga ja kabiiniga eesotsas.

        "Frank Steen, taibukas, nagu ta on, tabas meie plaani ra," selgitas
        Keap hirimatult. "Riistapuu, mida ta praegu juhib, on MF standartne
        12. suurusjargu rakett, hdnimega "herilane". Ainus masstoodangus
        lennuaparaat, mis on ette nhtud atmosfris tegutsemiseks.
        Relvastuseks asub pardal seesama kolmekiireline pealaser, mida Frank
        hetk tagasi kasutas."

        Lik-Gen vaatas jahmunult, kuidas rakett end horisontaalasendist
        vertikaali keeras ja sabamootorite sisse llitudes les paiskus. Veel
        hetk, ja ja sidukist oli nha vaid kiiresti eemalduv tapp. Mullapilv
        maaris koik juuresolijad korralikult pruuniks.

        "Kuidas selle asjandusega videlda saab?" ksis Lik-Gen, kui ennast
        koguda oli joudnud. Keap kehitas olgu. "Koige tavalisema
        kosmoselaserpustoliga," utles ta. "Tosi, peab nentima, et neid meil
        praktiliselt pole. Samuti on selge, et pustoliga saab seda alla tuua
        vaid juhul, kui Frank samasuguse aeglusega juhib. Mida Frank
        loomulikult ei tee, kui teab, et meil on laserpustol. Usna raske
        kusimus, kokkuvottes." "Palju selliseid Maa Fderatsioonil on?" uuris
        Lik-Gen sngelt.  Keap ohkas. "Phimtteliselt ei oma arv ega hulk
        tahtsust," vastas ta seejrel.  "Igal sjalaeval on "herilase"ja
        "kutsika" kohti umbes  astavalt meeskonna kolmekordsele suurusele.
        Kaubalaevades  vastavalt kaks, seal, tosi, loetakse ka seisukohti -
        ohutustehnika. Relvastus on koigil standartne." Ei tea, kui ma talle
        ligikaudse olemasolevate laevade arvu utleks, kas ta veel viitsiks
        voidelda, arutas Keap mottes. "Peamine aga on mitte relvastus, vaid
        need kaks tuupi, kellest on vaja lahti saada. Niisiis, lahing on
        voidetav," lopetas ta vaitega, milles ise paris kindel ei olnud.
        Lik-Gen naeratas.

        Aver ei osanud karta neid kahte meest, kes tema eluaseme uksel seisid.
        Hoolimata viimase aja sndmustest polnud ta tegelikult veel mistnud
        hdaohtu, mis peitus teises inimeses. Pealegi ei paistnud nad kandvat
        htegi relva, ja olid kuidagi harjumatult tavalised. Kui meeste silmad
        pimedusega harjusid, astus ks neist aeglaselt ette ja tegi kigi
        reeglite jrgi viisakuszesti, millega tuleb austada kaaluka perekonna
        vanemaid - ehkki temal kui klalisel polnud see kohustuslik.

        "Te palun vabandage meid teie eluasemel, " tles noormees tuttava
        lause. "Teades teie otsustuse judu, tulime nu prima." Milline kena
        noormees, imestas Aver. Uus plvkond tikkus nii sageli tollesama
        otsustava nuandmisiguse kallale...

        Alles oma kolm tundi hiljem taipas Aver, et sedapuhku jb tema
        ainuisikulisest otsusest vheks. Patt tunnistada, kuid mees oli
        segaduses. Nad peaksid Keapi poole prduma... ent nagu too noormeeski
        mrkis, pole Keap siiski vanem ja pole tal ju tegelikult perekondagi,
        aga too lugu kuulub ju ilmselgelt just nende kompetentsi. Paljugi
        meenus tolle jutuajamise kigus Averile unustatut ja ometi kunagi nii
        loomulikku. Ja paljus selles unustatus oli mndagi,  mis noormehe
        juttu Keapist kahtlaselt nis kinnitavat. nneks tles noormees lpuks
        ise lahenduse vlja.

        "Me paluksime, kui ehk vanemail aega on, prata nende thelepanu meie
        probleemile. Kui te meid austate toetusega, julgeksime pakkuda
        vanematele otsustuse," snas Frank. Tema nost ei paistnud midagi
        peale seisusekohasele prdumisele iseloomuliku. Aver vaikis sndsalt,
        nagu mtte kaalumisel kombeks oli. "Jah, ma annan toetuse," tles ta
        siis vrikusega. Ray mrises mttes. Ehkki Aver polnud mrganud
        relva, oli Ray ainus lesanne selles vestluses maja mbrust jlgida ja
        vajaduse korral Franki katta. Jutuajamine aga oli tema arvates tapvalt
        igav.

        Keap muutus pevast peva rahutumaks. Kik oli endine. Prast
        pilotaazivigureid tiirutas Steen senikaua ringi, kuni leidis Ray,
        vttis mehe peale ja kadus. Rohkem ei teadnud Keap kummastki midagi.

        Steeni grupp maeti kohalikke kombeid ignoreerides; ilmne plgus ja
        kahjutunde puudumine hukkunute suhtes  rahustas Keapi tiesti: tema
        rahvas vttis toimunut loomulikuna.  Noormeestel olid Steeni antud
        relvad kaasas olnud, kaks neist isegi kiskusid neid enne pihtasaamist
        vlja - s koosseis oli seega ilmne. Keapi staap ootas uusi
        korraldusi, patrullidel oli juurde ilmunud tunduvalt otsustavust. Kik
        paistis lesmage minevat, ainult Frank ja Ray olid kadunud.  Nad
        p i d i d  kusagilt uuesti rndama!  Ja hel peval avastas Keap, et
        tema staap on kadunud. Lik-Gen, kelle Keap oli kskjalana valja
        saatnud, tuli tagasi tiesti nutult: perekondades ei osatud midagi
        elda. Juba varahommikul olid mehed  lahkunud, mainimata, kuhu. Oma
        staatuse tttu polnud neil tavaliselt kombekski oma kikudest aru
        anda.

        "Alati on kasulik tunda kohalikku hierarhiat," thendas Frank Steen
        asjalikult. "Keap judis seitsme aasta jooksul selle olemasoluga nii
        harjuda, et unustas thelepanu prata. Tsi, vaevalt ta ilma selleta
        midagi saavutanuks..."
        "Tagantjreletarkus," tles Ray lhidalt.

        Automaadivalangule reageeris Keap harjumuslikult - viskus oma
        istekohalt seina rde pikali.  Lik-Gen kummardus ja otsis puest
        kohmakalt pstoli. "Marss teise ruumi," kamandas Keap
        vaikselt."Esimesel vimalusel kaod majast... lhed "Kajakale". Mina
        samuti. Khku!" Uks lendas hoobist lahti. Keap tulistas ukseavasse ja
        veeretas end kiiresti le toa uuele positsioonile - siinsed seinad ei
        pidanud MF relva valangut.  Lik-Gen sstis nagu vettehppaja teise
        tuppa.   Keap tulistas ruttamata ja sstemaatiliselt. Ta teadis, Steen
        ja Ray pidid taanduma. Keapile jid mned sekundid, ning ta polnud
        veel nii vana, et poleks suutnud neid kasutada. Relv hambus, ked ette
        sirutatud, hppas ta floppi aknast vlja.

        Keap ngi majas toimuvat, nagu vaataks filmi. Laskevalmis relv peos,
        viskus Ray saltoga lbi ukseava tuppa. Lik-Gen, kuuldes krvalruumist
        heli, tulistas umbropsu lbi seina. Keap lasi Ray 'st mda.
        Silmapilk hiljem oli noormees kindlaks teinud, kust tuli eelmine lask,
        ja vajutas pstikule. Keapi silmad lksid ebaloomulikult suureks.
        Lik-Gen vankus, pstol pudenes ta kest.  Keap judis Ray'd silmas
        pidada ja lasi igeaegselt pea maadligi. Lik-Geni kukkumine klas ta
        krvus nagu kahuripauk.   "Stopp," kostis kusagilt Frank Steeni hl.
        Keap roomas majast eemale. Jrele ei tulnud kedagi.

        Kui Keap jlle usaldas psti kia, oli tema ngu raske ra tunda.
        Kurat, vandus ta mttes juetult. Patrullid, pidev valvelolek - ikkagi
        tabasid nad mind ootamatult. Lootusetu. Kuid tuleb proovida. Nad on
        siin, asulas - vib-olla kll laevaga, aga ikkagi tuleb...

        "Ked les!" rgatas patrullijuht Keapi nhes. Keap raputas jahmunult
        pead. "Tulistan," teatas mees, ja tstis toru. Keapis rkas refleks.
        Nad lasid peaaegu heaegselt.

        Eriosakondlasena Keap pidi sellises situatsioonis tabama.  Jaht toimus
        kigi kohalike poolt vastpitud julmusevarudega. Keap, silmis
        hullumeelne pilk, tegi ppinult metsas haake, vttis jlitajate indu
        vahepeal maha sna muljetavaldava tulega - ja lhenes pikkamisi oma
        laevale.

        "Kohal," mnas Ray. "Seal metsatukas." Nad olid Keapi elamu juurest
        otse "Kajaka" juurde tulnud.  "OK, Keap, vite vlja tulla," hikas
        Steen. Tema hlest kostis endaga rahulolu. "Meie ei kavatse teid maha
        la."

        Keap vankus veidi jalgadel. Tema relv oli alla lastud ja Ray temale
        suunatud toru mrgates viskas mees enda oma laias kaares eemale. Ta
        oli mdunud kahe tunniga viis aastat vanemaks jnud. "Ja nd?"
        pris ta Steenile otsa  vaatamata.

        Frank kehitas lgu. "Kuidas soovite. Niteks vin ma vlja pakkuda
        jrgmise variandi: sidate meiega Keskplaneedile ja saate hea kaasabi
        eest jrjekordse paela ja hunniku tasu." "Hea kaasabi eest?"

        Frank ohkas. Keapi nost vis naha, et mees ei saanud tepoolest aru.
        "Kuulge Keap, meie nnestumine siinkandis on ju ilmselgelt teie
        teene," selgitas ta muiates.  "Juba kohale saabudes oli meil suurimaks
        probleemiks, kuidas nii nnetult demokraatlikus riigis tegutseda. Siis
        lite teie oma kaitsesalgad, isegi relvastasite oma kalli rahva - ja
        meil ji le vaid asjade kiku veidi suunata."

        "Te vite kolida seni meie laeva." mrkis Steen jrele meldes.
        "Kohalikud on teie peale kllaltki pahased. Usurpeerida vim, pidada
        lemmikuid vanematest mda minnes..." "Ja teie?" tles Keap
        masinlikult. "Seaduslikud MF kaubandusesindajad," kehitas Steen lgu.
        "Mis siin meist. Teie tegite neile selgeks, mis on vim ja valitsus,
        ja et need tagab vgivald. Nad poleks ju isegi aru saanud, mille te
        olete usurpeerinud. Keap, ma olen teile sdamest tnulik." Keap ajas
        end sirgu. "Kas sellest tasust aitab nii mneaastaseks rahulikuks
        vanaduspuhkuseks kusagil Keskplaneedist kaugemal?" pris ta siis,
        Frankile endiselt otsa vaatamata. "Mneks ajaks kindlasti," lohutas
        ksitu. "Ma mtlen jrele," tles Keap vaikselt.

        "Ahjaa, te vite hiljem minna isegi oma laevaga," lausus Steen. "Selle
        relvastus monteeritakse juba mne peva jooksul maha ja antakse
        vanemate kogu ksutusse. Muide, see oli nende, mitte meie ettepanek.
        Aga praegu - kuidas oleks dusiga?"

        Keap mrkas Ray temalesuunatud mtlikku pilku ja tundis end jrsku
        kohutavalt vanana.

        NB! See tekst allub autoriigusele ja seda pole lubatud kasutada
        kommertseesmrkidel.

