


Tanel Rigas.


	Lhikokkuvte Maa Fderatsiooni ajaloost: vljavte abimaterjalidest keskastme kooli lpetajatele ajaloo kursuse kordamiseks, ra toodud ilma illustreeriva visuaalse taustata.
(Sissejuhatav osa sarjale ulmejuttudele)
	Maa Fderatsiooni esialgseks lhtekohaks oli ks planeet, mille jrgi meie riik on ka nime saanud. Tundub muidugi veider, et kogu inimkond asus kunagi hel planeedil/.../
	21. sajandit loetakse Maa Fderatsiooni alguseks. Kui senini piirdusid inimeste kosmoseretked vaid reisidega he planeedissteemi piires, thistas hperruumitehnoloogia leiutamine gigantset vljamurret ja avas uued perspektiivid inimkonna ees. Maa hiskond oli selleks ajaks juba kaotanud paljuski oma edasiviiva ju ja vljunud loomulikust olekust. Killustununa eraldi riikideks, seistes vastamisi omavahelise sja ohuga, mis esialgset koloniseerimist tublisti segas, oleks inimkond vib-olla teiste rahvaste kujul hbunud. Liiati oli kibel mitmeid toetajaskonda omavaid vltsteooriaid - hel planeedil elamist peeti loomulikuks ja isegi kolonistidele omas planeedissteemis vaadati halvustavalt; Maa probleeme loodeti lahendada range sndivuse piiramise, isegi teaduse ja tehnika arengu range reglementeerimisega/.../
	Inimkond tunnetas oma missiooni Galaktikas. Toetudes nendesamadele platud teadusele ja tehnikale, alustasid lerahvastatud ja ohtliku saastumise piirini judnud Maa elanikud vljarndu kosmosesse.
	Tolleaegne hperruumitehnoloogia ei erinenud phimtteliselt kaasaegsest. Kuid esimestel kolonistidel polnud kasutada kaasaegseid kaarte ja nii olid nad sunnitud leppima planeetidega, milleni nad suutsid juda. Tehisliku keskkonna loomise kogemused prinesid juba Marsi koloniseerimise ajast ja nii tekkiski Maa Fderatsioon - esialgu vaid kitsa ribana, mis mrkis hperruumilaevade teed Galaktika keskme poole. Kuid jrk-jrgult avastati ka planeete, mille keskkond kas koheselt vi prast kohandamist sobis inimestele ka loomuliku keskkonnaga elamiseks./.../
	Maa Fderatsiooni kolonistid kuulusid  rahvustesse /vt. Maa ajalugu/, kuid siiski mitte ties Maa rahvaste esindatuses. Esialgsed kolooniad, kuigi hendatud  lepingute jrgi, mis kosmose hivamiseks Maa riikide vahel slmiti, esindasid veel riike, mille kodanikud kolonistid olid. NB! Kolonistid ei kasutanud Galaktika standartkeelt, nagu on kllaltki levinud eksiarvamus, vaid meie praegust emakeelt, mis kujunes hendkeeleks juba Maal infokeelena /vt. Maa ajalugu/. Galaktika Standardkeele ttasid MF spetsialistid vlja hiljem, kokkupuudete tulemusena teiste humanoidsete rassidega. Kolonistid suhtlesid baasides sageli oma tolleaegses emakeeles, kuid juba kolmas-neljas plvkond valdas seda harilikult vhe.
	Kuni 2212 aastani ji Maa Fderatsiooni keskuseks planeet Maa. Tsi kll, juba prast viiekmneaastast ekspansiooni ei igustanud planeet keskuse nimetust, esialgu tnu suhtelisele kaugusele; tolleaegne mitte just tpne HR-tehnika ei vimaldanud pikemaid reise sooritada he "hppega", mis raskendas tunduvalt Maaga aktiivsemat lbikimist. Liiati olid Maa mineraaliressursid suhteliselt ammendunud ja igasugune tootmine tnu mitmetele piirangutele raske. Juba 2192. aastal avastasid Wilk ja Limmer oma ekspeditsiooniga asendilt ja kliimalt igati sobiva planeedi, mille ristisid Paradise'ks sealse lopsaka taimestiku ja praktiliselt hingatava hu tttu. Planeet koloniseeriti kiiresti, seda suures osas Maa elanikkonna arvelt, kelle isegi konservatiivsemat osa planeet rahuldas. Aastal 2212 otsustati Maa Fderatsiooni keskus le tuua Paradise'le ning htlasi nimetada planeet mber Keskplaneediks.
	Aastani 2343 omas Maa siiski juhtplaneedi staatust esimestele kolooniatele, mis asusid pikesessteemi vahetus lheduses.  Selle ajani silis teatud tinglik vahetegemine Maa ja Maa Fderatsiooni vahel, kusjuures viimast loeti ekspansiooni alguses esimese allksuseks ja olid mratud isegi nendevahelised geograafilised piirid. Kuni aastani 2343 oli Keskplaneet Maa Fderatsiooni keskus ja Maa juriidiliselt ikka veel Pikesessteemi ja lhemate kolooniate keskus. Samuti kehtis formaalselt aastani 2343 Maa jagunemine riikideks ja kolooniate jaotamine riikliku kuuluvuse jrgi, kuigi kolonistidel reeglina puudus muu kui MF kodakondsus ja nad knelesid ht keelt.
	Kolooniate hinemist Maa Fderatsiooniks kiirendas tunduvalt vlisoht. Inimkonnale vaenulikud tsivilisatsioonid Galaktikas, kes esialgu suhtusid maalastesse kskikselt, hakkasid edasise ekspansiooni kigus jrjest enam vljendama oma ebasbralikku suhtumist noorde rassi. Kuigi senine lepingutega ette nhtud koost oli jnud suhteliseks, hakkasid erinevate riikide kolonistid peagi taipama, et inimkonna killustatus on vaid vaheepisood. Siiski tuleb silmas pidada, et just tnu inimkonna killustatusele riikideks olid maalased hsti relvastatud ja vimelised end edukalt kaitsma, kui vaenulikud tsivilisatsioonid lpuks hendatud jududega rndasid.
	23. sajandi alguses sagenesid kolooniate relvakonfliktid Galaktika tsivilisatsioonidega. Aastal 2343. kuulutasidki Maa Fderatsioonis viibivad saadikud ametlikult sja, kui MF esindajad olid lbirkimistel jrsult keeldunud nende esitatud piiranguid ja nudmisi titmast.
	Vib vaid kujutleda, millist julgust nudis maalastelt see otsustav samm! /.../
	Prast otsustavat lahingut 2344. aastal vis MF le minna kaitsepositsioonidelt rnnakule. Prast kaheaastast lahingutegevust, mis nudis Maa Fderatsioonilt juba vhem kaotusi inimestena ja tehnikana, nustusid vaenulikud tsivilisatsioonid sda lpetama. Saabus pikaajaline rahuperiood.
	Sjatingimuste tttu oli Maa Fderatsiooni sisepoliitikas toimunud paratamatu demokraatia kitsendamine. Mis aga oli loomulik hvardava ohu korral, muutus jrk-jrgult liialduseks saabunud rahu tingimustes. Kui les kasvasid plvkonnad, kes sjast ise polnud osa vtnud, suurenes jrjest rahulolematus Maa Fderatsiooni seadusliku korraga. Pealegi luges Maa Fderatsiooni konservatiivne juhtkond valimatult vaenlasteks kiki vrplaneetlasi, kellest osadega koost vajadust olid rksamad pead juba ammu mrganud.
	Kuna Maa Fderatsiooni sisepoliitika oli kllaltki jik, asusid teisitimtlejad looma niinimetatud Sltumatuid kolooniaid. Mitmed neist ehitati les demokraatia printsiipide jrgi ja prast Harma lahingut ja muudatusi MF sisepoliitikas avaldasid nende juhid soovi uuesti fderatsiooni astuda.
	Paraku leidus ka mitmeid, kes ngid tekkinud situatsioonis vimalust poliitiliseks avantrismiks ja seaduslikkuse tielikuks eiramiseks. Ka nemad nimetasid end "sltumatuteks", kuid tegelesid revanshi ihkavate maalastevaenulike tsivilisatsioonide ilmsel mahitusel MF kolooniate rvimisega ja ohustasid kosmoselende.
	24.. aastal moodustasid erinevad MF poliitikaga rahulolematud Galaktika rhmitused liidu, mida nimetati Sltumatuks Fderatsiooniks. Kui suurem osa Sltumatu Fderatsiooni programmist oli tegelikult mistetav ja phjustatud vastuseisust Maa Fderatsiooni imperialistlikule poliitikale, seati siiski ka nhtavalt revanshistlikke eesmrke, mida esindasid SF koosseisus maalastevaenulikud tsivilisatsioonid ja maalastena identiteedi kaotanud MF-pritolu grupeeringud.
	Maa Fderatsioon, kindel oma jus ja soovimata nha imperiaalsuse judmist kriisini, ei tunnistanud Sltumatut Fderatsiooni ldse partnerina. Loogilise jtkuna sndmustele algas aastal 24.. pikaajaline sda MF ja SF vahel. Kuid siin sdisid juba maalased maalaste vastu ja MF poolt loodetud kiire vit ji saabumata.
	Vahemikus 24.. kuni 27.. toimus kll mitmeid lahinguid sdivate poolte vahel, kuid otsustavat lekaalu ei andnud need kummalegi. Nii vib nidetena tuua/.../
	Tegelikult ei peetud 24.. kuni 27.. sda kaugeltki mitte selle harjunud mistes. Prast esimesi gedaid lahinguid tekkis teatuid tasakaal, mille kigus Maa Fderatsioon lks kompromissile. Aja kigus slmiti arvukalt vaherahusid, lepiti kokku sjapidamise seaduslikkuses, vltimaks eelmise sja kohati esinenud tsiviilisikute vastaseid rnnakuid. Kompromissi phjustas mlemapoolne tunnetus, et lekaalu pole veel saavutatud, samuti oli maalastel nii hes kui teises leeris soov koloniseerimist jtkata. Hoolimata sellest, et 25. sajandi teine pool ja praktiliselt terve 26. sajand mdusid suuremate kokkuprgeteta, oli mlemale sdivale poolele selge, et rahu on ajutine.
	26. sajandi lpus hakkasid sisemised vastuolud Maa Fderatsioonis esile kerkima uue hooga, eriti tnu sellele, et varem suhteliselt sidumata kolooniatest koosnev MF oli selleks ajaks kujunenud htseks riigiks. Kui endiste kolooniate sidemete tihenemine mjus igati positiivselt riigi ja ksikute planeetide arengule, siis sisepoliitiline konservatiivsus ja keskuse imperialistlik suhtumine nii oma- kui ka vrplaneetidesse phjustas kasvavat rahulolematust, kuna impeeriumi kontroll kohtadel tugevnes. Et MF sjaline potentsiaal oli samuti tunduvalt kasvanud, otsustas MF juhtkond aktiviseerida sjategevust SF vastu, mis pidi nende arvamuse kohaselt tstma MF-laste poliitilist teadlikkust. Tepoolest, MF saavutas esialgu SF vastu thelepanuvrset edu. Kogu 27. sajandi algus kulges tormilise sjategevuse the all. Peeti jrgmised lahingud :/.../
	SF-laste vastulgi tugevust ei osanud MF strateegid ette aimata. Tunda andis armee vsimus pikaajalisest sjast: sagenesid deserteerumised, puhkes arvukalt msse MF replaneetidel, viimaseid juhtisid juba kogenud sjavelased. Opositsioon Keskplaneedil valmistus vimu haarama relvajul, kui see vajalikuks osutuks. Selline oli olukord MF-s enne Harma lahingut.
	NB! Harma lahingu nimetus ei tulene kohanimest, vaid projekti "Harmageedon" nimetusest. Samuti ei tohi segi ajada projektiga "Harmageedon" seda, mis tegelikult lahingu kigus toimus.
	MF strateegide hulgas olid 272. aastaks lekaalu saavutanud need, kes pooldasid he ulatusliku lahinguga lpu tegemist SF sjalisele vimsusele, hvitades selle laevastiku olulise osa. Sellise operatsiooni teostamiseks koostatigi projekt "Harmageedon", mis eeldas konflikti kergesti ligipsetava (laiade ja arvukate HR koridoridega) planeedissteemi prast. Aastal 272. tekkiski selleks vimalus Ollese planeedissteemi lhedal./.../
	Lahingu kik nitas veenvalt, et strateegid eksisid. Nagu hilisemad andmed nitasid, osales lahingus tepoolest ligi 3/4 MF laevastikust ja vhemalt sama suur hulk SF laevastikust. Ent lahing kulges suurel mral vastavalt juhuslikkusele. Kuigi MF-i tuleb lugeda Harma lahingu vitjaks, kaotas riik tohutult sjalises potentsiaalis ja, ehkki SF kandis kokkuvttes suuremaid kaotusi, ei saa seda lugeda strateegide, vaid MF sdurite ja ohvitseride vapruse teeneks. Samuti kahjustas lahing koloniseerimispotentsiaali ning loendamatu on moraalne hoop, mille andsid imperialistid oma sduritele, saates nad sedavrd mttetusse surma.
	Maa Fderatsiooni juhtide konservatiivsus ja impeeriumimeelsus, valmisolek tuua igasuguseid ohvreid oma lbikukkunud poliitika jtkamiseks ja tielik mittevastavus ajastu nuetele paljastusid lplikult ka iga lihtsduri ees. Veel enne, kui lahingu kangelased tagasi prdusid, haaras relvastatud opositsioon stiihilise verevalamise vltimiseks Keskplaneedil vimu, arreteeris enamiku valitsuse liikmetest ja asus moodustama uut, demokraatlikku rahvavalitsust. Enamik MF-i tagasisaabunud veteranidest tervitas uue valitsuse reforme ja asus nende teostamisel kaasa lma.
	Valdav enamus lepinguid, mis slmiti prast demokraatlikku riigipret, on jus senini. Meie partnerid on aru saanud prdest Maa Fderatsiooni poliitikas ja selle igati heaks kiitnud. Isegi meie gedamad poliitilised vastased on sunnitud tunnistama, et MF on ilmutanud head tahet, hoolimata sellest, et Galaktikas pole prast Sltumatu Fderatsiooni lagunemist enam sjalist judu, mis meid sunniks oma vlispoliitikat korrigeerima.
	Sltumatu Fderatsioon, kaotanud oluliselt relvajududes, lagunes aastal 272. mitte niivrd sjalise nrkuse, kui selle tttu, et Maa Fderatsioonis toimunud muutused rahuldasid enamikke SF programmi punkte. Loomulikult ei saanud selline asjade kik rahuldada revanshistlikke elemente ja seadusetust oma eesmrgiks seadvaid MF-pritoluga inimesi. Ennekike viimase kategooria vaenutegevuse tkestamiseks eksisteerib kll juba Impeeriumi lpuaastail loodud, aga hoolikalt reformitud Maa Fderatsiooni Vlisministeeriumi Eriosakond.
	Maa Fderatsiooni rahupoliitikat kinnitab ka fakt, et aastast 272. pole Maa Fderatsioonil kasutusel htset sjalaevastikku. Mnest sjalaevast koosnevad Patrullid, ette nhtud ennekike MF kolooniate ja liiduplaneetide kaitseks, ei kujuta endast aktiivset sekkumisvahendit suvernsete riikide sisepoliitikasse.
	Isikutest. Maa Fderatsiooni reformide lbiviimiseks andis vimaluse kll rahva arusaamine nende vajalikkusest, kuid siiski vrivad mainimist mitmed inimesed tolleaegsest opositsioonist ja leminekuvalitsusest. /.../


NB! See tekst kuulub autoriiguse alla ja tema kasutamine kommertseesmrkidel pole lubatud. 
