Tanel Rigas.
Komandr.

 /Lugu toimub taustas, mida kirjeldatakse failis MF_info.arj/

	Ma pidin oma alluvad le vaatama ka tsiviilelus. Komandrile igupoolest polnud see  ldse kohustuslik, mned pidasid seda isegi halvaks tooniks ja ma nustusin tielikult vitega, et komandri asi pole uurida, mida teeb alluv prast lesande titmist - ent enne tahtsin ma neid nha.
	Ray oli dokumentide jrgi aasta tagasi Eriosakonna kooli lpetanud, ainus lesanne prast praktikat kestis tal ndal aega ja nd oli ta minu ksutuses. Hoolimata sellest, et meie vanusevahe oli ainult kuus aastat, tekitas tema ettekujutamine minus mningat vrastust. Eriosakond oli Impeeriumi lpu pevist muutunud torimilise kiirusega ja tema kool need muutused kaasa teinud. Ray ja minu haridus, kuigi dokumentide jrgi tpselt hesugused, kattusid tenoliselt ige vhe. Impeeriumi ajal kasvanutel puudus enamuses tahtmine tagasi vaadata ja huvi tunda, mis nende eelmistes keskondades muutunud on. Maalane torkab kll terves galaktikas silma oma tohutu kohanemisvimega, ent ta ei otsi tavaliselt phjust, et seda rakendada.
	Ray seiras mind altkulmupilgul, kui ma tema ruumidesse astusin. Ta vastas tielikult toimiku portreele - minust pikem ja kogukamgi, nojoontes teatud robustsus, mida aga rohkem phjustas tpilme - kindlasti oli ka tema vimeline naeratama. Tuba oli piinlikult puhas, millest vis teha peamiselt he jrelduse: Ray ei tegelenud siin millegagi, peale telerivatamise. Igatahes oli minu tuleku puhul kik seinad vlja llitatud. Laes paistis mitmeid kahtlasi tppe. Neid mrgates ma peitsin muige. 
	Ray arvatavasti ootas minult midagi. Kuna ma ukse niikuinii identifikaatoriga avasin, polnud mul phjust end esitleda. "Kas te olete juba lgastuma ppinud?" prisin armastusvrselt.
	 Ray silmades vilksatas hmmastus. "Kas seda peab ppima?" uuris ta.
	Kehitasin lgu. "25 protsenti Eriosakonna praktikantidest vajavad aastaid pshhiaatri jrelvalvet," tsiteerisin. "Palun mind mitte jllitada. Kui ma ise Irma II'lt tagasi tulin, armastasin ka voodis mtiskledes lakke tulistada. Muide, konstruktorid arvestasid sellega spetsiaalselt."
	 "Mina ei vaja jrelvalvet, "kinnitas Ray.
	 "Vimalik, " nentisin. "Olen kuulnud, et koolipet on vastavalt praktika vajadustele tiustatud. Tenoliselt olete rohkem meie missiooniks ettevalmistatud, kui omaaegsed lpetajad. Ainult et.. Teil on igatahes vaja ppida lgastuma. Ma tean, et komandridele pole kombeks ksimusi esitada, erti seda teie ksimust, nd, kus te tagasi olete ja nii edasi. Aga meie t on teistsugune, kui praktika. Soovitan teile paari filmi vaatamiseks - need pole kll populaarsed, aga... Muide, ma ei kahtle, et te olete uue lesande jaoks tiuslikus vormis." Ma astusin puldi juurde ja valisin sealt kombinatsiooni. "Egas midagi, kohtumiseni laevas."
	Enesestmista ma poseerisin. Mul oli oma eesmrk ja ma visin kllaldase kindlusega elda, et ma olin selle saavutanud. Ray sai veendumuse, et tema komandr on veidrik, kuid miski ei andnud talle vimalust vlja melda, milline veidrik nimelt. Ta pidi need filmid ra vaatama - ja ma usaldasin tiesti tema loovat mtlemist, prast pidi talle jma mulje, et ma tean paremat vastust teda vaevavatele ksimustele, kui pakkus vlja ametlik propaganda ja opositsiooniline loba.
	Nad ei olnud harjunud, need noored lpetajad, ja nad ei saanudki olla. Eriosakond praktiseeris vlisplaneetidel, kus "maalane" polnud isegi simusna, vaid roppus. "Kolmas kategooria" ei kannatanud meid silmaotsaski. Nemad taipasid hsti ju mistet, nad olid ise noor jud Galaktikas, aga paraku tehnilises mttes jid meist kaugele maha. Maalastel ametlikult ja avalikult krisid likamast takistas neil ainult teadmine, et asi lpeb kurvalt. MF, kes sellest hsti aru sai, ei sanud lubada endale luksust neil mitte silma peal hoida. Kuna sjavelasi sai neile planeetidele saata ainult piiratud koguse, vajas MF eriosakondlasi, ja see koorem langes noortele. Praktika oli muidugi lihea, teadsin seda omal nahal: fanaatikud varitsesid MF-lasi pidevalt ja ametlikud esindajad ohkasid oma diplomaatilises knepruugis sageli, et rahvas on neil veel "nii harimatu". Kust vtnukski Eriosakond parema vimaluse oma lpetajatele selgeks teha, et MF'i ja oma naha kaitsmine on tpselt ks ja seesama?

	Meie objekt oli Lavern, kllaltki edukas poliitik, miljonr ja mnedel andmetel piraat. Viimase omaduse tttu oleks vinud kahtlemata kogu loo ka politsei kompetentsi jtta, ent esimene suunas asja muidugi meie ktte. Lavern kuulus he MF liidumaa parlamenti ja kohapealsete hinnangute jrgi oli tenolisim president juba jrgmistel valimistel. Mees oli kohapeal sndinud, prinud isalt teatud kapitali ja alustanud peatselt poliitikukarjri. 
	Hoolimata MF-i kuulumisest iseloomustas kiki "replaneete" teatud sltumatus keskusest. helt poolt tulenes see vajadusest lhemate naabritega hsti lbi saada (mille phjustas kuuluvus nende kaubandusssteemi), teiselt poolt polnud vlimised kolooniad, maalaste eesliin, kunagi hiilanud impeeriumisbralikkusega. Kuigi nooremad kolooniad rahvaarvu ja rikkusega kiidelda ei saanud, hoolitses keskus siiski nende poliitilise kliima eest. MF parlamendiliinis oli planeedi vi suurema riigi presidendi snal kllaldaselt kaalu ja MF valitsus ritas kas siis legaalsete vahendite vi Eriosakonna abiga tagada, et enamik neist oleks "omad". Kuna meie lesanne puudutas Laverni, tema ilmselt polnud.
	Infoteenistus, kes meile t ette valmistas, oli andnud oma parima. Laverni elulugu kontrolliti phjalikult ja kalkulatsioonid nitasid, et kusagil peitub tal lisasissetuleku allikas. Presidendiks prgimine polnud kuigi odav. ht - teist kinnitavat Laverni piraaditegevuse kohta leidus samuti, ent nagu igasugune selletaoline materjal, omasid need tendid kll kaalu, et Laverni presidendikohast ilma jtta, ent vastutusele vtta olnuks teda keeruline. Piraadid oskasid kenastijlgi peita: statistika jrgi tuli 80% tulemustest nendevastases vitluses ju kasutamisest ja vaid 20% seaduslikul, kriminaaluuringute teel. Pealegi ei tahtnud meie juhtkond sugugi Laverni kinni panna, vastupidi, mees oli ilmselt andekas ja sobiv oma postile: meie tks ji leida vi korraldada midagi, mis Laverni vajaduse korral taltsutaks.
	Me lendasime viiekesi ja, hea seegi, MF-lastena. See thendas, et pikem ettevalmistus legendi teemadel jb ra ja kasutada pole vaja ka mingeid hpnokiirgureid. Tegutseda visin oma rangemise jrgi ja samuti oli mul kasutada korralik summa.
	MF remaad olid kll eesliiniks, ent igupoolest oli neil vhe pistmist igasuguse romantikaga. Nimelt vis mnel sealsel planeedil viibides kahtlema hakata, kas testi on tegu kosmoseaja riigiga - juba kosmosetehnikatki polnud seal tavaliselt kuigi palju nha. Valdavalt olid need planeedid pllumajandusliku orientatsiooniga ja tnu sellele suures osas isemajandavad. Elu kulges neis MF keskuste elanikele pris harjumatu rahuga.
	Me saabusime r-3'le viiekesi, ja nagu ikka selliste tde puhul polnud meie lesanded kuigi tpselt mratletud. Me ratasime vastuvtjates mdukat huvi, kui me planeedi kahest suurema linna jaamas end registreerisime, saime kllalt mugavad toad kohalikus hotellis ja asusime end sisse seadma, thendab, tutvuma kohaliku situatsiooniga detailides.
	r-3 oli veidi ebamugav planeet kolonistidele, kes armastasid Maa-tpi kliimat. pev 180 tundi pikk, sellest tulenevalt suured temperatuuride vaheldumised; igasugune floora ja fauna maalastele tiesti vras. See-eest oli siin aga hingatav atmosfr, kuigi tavaliselt tuuline - tnu sellelesamale temperatuuride vaheldumisele. Tpsustades: hingatavaks atmosfr muidugi muutus, prast paarikmmet aastat tehnilist sekkumist. Esimesed kolonistid judsid kiiresti jreldusele, et pinnas kannab edukalt Mf-lasele sdavaid taimi ja hiigelistanduste rajamise jrel hakkas hapnikusisaldus atmosfris judsalt kasvama. Taimearetus kui thtsusjrjekorras teine MF kosmosespsimise tingimus kasutas kiki eelissuuna mugavusi. Loomulikult ei kasvanud r-3'l Maa kultuuurid, kuid sellel polnud thtsust. Kolonist, tavaliselt materiaalselt kindlustamata ja tumeda tulevikuga tegelane, oli parema ja rahulikuma elu nimel nus ka men heklgsusega, rkimata selle eriprasusest.
	Nagu mainitud, oli r-3'l kaks linna. Kahtlemata tundub see MF keskuse elanikule ogaralt vhe, ent sellelaadsed planeedid linnu ei vajanud. Meie tehnikaajastul oleks kahtlemata meldav, et kolonist istub kilomeetrite kaugusel mugavas apartamendis ja vaatab ainult aeg-ajalt andurite nite, kuid praktika oli teistsugune. Kigepealt, inimkond polnud otse vetuna kuigi ammu kosmoses. Kik pllupidamise traditsioonid ei tahtnud sugugi vlja surra. Mf tootis igasugust pllundusautomaatikat, ent too replaneetidel vajaminev - ootamatustega arvestav, kiiresti mberseadistatav ja vastupidav - oli paratamatult kallis ja sellelaadset r-3 tpi planeetidel praktiliselt polnud (kll vis aga tihti kohata planeetidel, kus pllumajandus teisejrguline, aga phiala tulus). Seega tavatsesid asunikud elada oma istanduste lhedal, et vajaduse korral vimalikult kiiresti reageerida. Hoolimata ainult kahest linnast oli r-3, muidugi mitte MF keskosa mttes, tihedalt rahvastatud. Liiati polnud r-3, sltumata nimest, enam ammu reliin. Vabu alasid naljalt ei leidnud, ja siit ka mned probleemid.
	Piisavalt automatiseeritud pllumajandusmaailmas tekkis stabiliseerumise jrel tavaliselt parasjagu lejke. Distantsid polnud HR-ajastul kuigi olulised, aga lejkide realiseerimist MF turul segas turu vljakujunenud struktuur. Uut konkurenti polnud kellelegi tarvis. Esialgu tulnuks ri ajada arvestatavate kahjudega, serlleks aga polnud kolonistidel tahtmist ja ka ressursse. Kuigi MF ei soodustanud selliseid lahendusi, kehtis enamikel perifeeria planeetitel oma rahandusssteem, seda pris lihtsal phjusel - kolonistidel polnud kuigi palju MF raha. Neil leidus kll toodangut, ent MF'i seda ma polnud kasulik. Igasugune MF'st vljaminev kaubandus oli poliitilistel kaalutlustel riigi dotatsioonil ja loomulikult domineerisid selles need samad turul kanda kinnitanud haid. Siin astusid areenile piraadid. 
	Nemad ei armastanud pllumajandusega tegeleda. Nende allesjmise eelduseks oli mobiilsus ja kaitstus, mida sltuvus omaenda pllumajanduslikust ssteemist tublisti hirinuks. Aitas kll hdropoonika, ent see oli tublisti kulukam, kui sisseostmine. MF pllumajandusmaailm ei saanud avalikult piraatidega ri ajada - just nimelt seetttu, et polnud kaitstav. r-3'l vinuks puhta t teha he patrulliga. Kuid appi tulid igasugused vahendajad ja illegaalset ritsemist MF takistada ei suutnud, vi igemini ei tahtnud. Piraatidele mgi oleks lpetanud niteks vrdse positsiooni andmine MF-sisesel turul, ent seda vinuks saavutada vaid range reglementeerimisega, mille suhtes MF oli imperiaalsetest aegadest saadik vga allergiline. Pealegi loeti illegaalsest piraatlusest tulenevat kahju piisavalt vikeseks. Senikaua, kuni need suhted ei kinnistunud poliitikas, MF'i toimuv otseselt ei hirinud. Ja poliitika jaoks olime meie.
		Linn ise oli kllalt moodne. Nagu sellelaadsetel kombeks, jaotus ta kaheks: ri- ja lbustuskeskuseks. ldiselt krged hooned vihjasid, et lhemad pinnasekihid olid kvad: alumiste korruste jrgi vttes  kujutas linn endast hiiglaslikku ladu. Vastukaaluks kohaliku maastiku vrvide vsitavale harjumatusele olid majad vbatud vastavalt rajoonide elanikele koloriitsetes vrvides, mis pidid elanikele snnikodu meenutama. Ka see nhtus oli ajutine, hiljemalt plvkonna prast pidi taanduma hakkama, kui kohalik jrelkasv juba tieliku enamuse saavutab. Arhitektuur aga oli range - mis tormide sageduse tttu enam kui loogiline. Seevastu kik, mis pidi kaotatama tnu kliima vajadustele, oli majade paigutusega suurejooneliselt  tasa tehtud - majad asusid vimatuseni pilla-palla. helt poolt tagati nii mugavus tormi ajal - linnatnavatel vis rahus kndida; teisalt vljendus selles inimlik protest istanduste robotliku korrapra vastu. Linnale hust lhenemist asjaolu muidugi ei seganud: katuste maandumisplatside signalisaatorid vilkusid "kutsika" ekraanil hes taktis suurejoonelise reklaamkataloogiga, mis jooksis ekraani servas. Kik oli perfektselt markeeritud ja reklaami jrgi kaotasime tohutult, et ei maandunud igale neist arvukaist platsidest, veetmaks meeldivaid tunde.
	Ray muigas seda vrvidemngu vaadates plglkult. Prais, kes juhtis "kutsikat", ei pranud asjale ldse thelepanu. Spite ja Arnax vaidlesid endiselt vaiksel hlel millegi le. Mina mtlesin viimasele korrale, kui ma perifeeria konjakit olin proovinud.
	"Prais, sinul on vaba aeg, kuni htuni," asusin hotellis lesandeid jagama. "Spite ja Ray: lhete mnda suuremasse istandusse. Kik kasutusel oleva tehnika pildistate. Ray! Peremehi mite vlja vihastada. Mingeid kahtlusi jda ei tohi. Arnax, vta oma kuulipilduja, meie lheme turismireisile."
	rikeskus kuulus vhemalt reklaami jrgi linna soliidsemate hulka. Kuna minu andmetel oli see ks Lavreni kontrolli all olevatest ettevtetest, paistis tenoline, et just siin suudetakse tepoolest inimeste vajadusi rahuldada.

	Saal ratas oma soliidsusega aukartust - ent lhnas kilomeetri kaugusele provintsi jrele. Keskplaneedil oli teine stiil ri ajada. "Niisiis, teil on siiski plaan mni partii osta?" pris ametnik armastusvrselt. Ma naeratasin. "Ei igupoolest mitte. Meid huvitab ennekike omahind. Vaadake, ma olen samuti pllumajanduslikust maailmast, ja oleks sama hea, kui mina ostaksin teilt produkte, kui tleme, teie minult. Ennekike huvitab mind koostvimalus, see on siis - turg. Ja seetttu just omahind." Loomulikult taipasid nad niigi, mida ma tahan. Piisas sellest, et kontrollida minu firma andmeid. Legendi jrgi esindasin gruppi, kes soovib turgu hivata pllumajandusmaailma klassikalises variandis - hinda alla les kindlal alal, ja selleks oli vaja rohkem toodangut, kui endal olemas. Osta aga oli riskantne, ja samal tasemel vi odavama omahinnaga partner, seega sama pankrotikindel, kulus ra.
	"Ma arvan, et me saame teid aidata. Loomulikult tuleb meil tellida tpsed kalkulatsioonid. Kas, tleme, lehomme kell kakskmmend kaheksa sobib teile?" pakkus mees viisakalt. "Oo-jaa. Ma asun hotellis," tlesin Arnaksi poole prdudes ja mrku andes. Tema oli osa legendist - provintslased armastasid ihukaitsjaid. "Kohtumiseni."
	
	Ray ja Spite'i toodud pilte uurides muigasin rahulolevalt. Kik lks libedalt. Hoolimata MF'i imiteerivast disainist prines kasutusel olev tehnika vhemalt 40% ulatuses piraatide toodangust. Arvestades, et istandus oli Laverniga konkureeriv, olime igel teel.

	Ametnik oli vlja vahetatud ja pealegi tiendust antud: meid vttis nd vastu juba kolm meest, kik vga viisakalt riides. Uurisin mnda aega thelepanelikult ekraanile joonistuvat informatsiooni. Minu ngu peegeldas llatust. Katkestasin kommenteerijate jutu poolepealt.
	"Tootmisliinid nivad teie hinda kvasti tstvat. Niimoodi ligineb see juba perifeeria kataloogihinnale..." "Mis teha," kehitas vanem meestest lgu, kui lejnud ootavalt tema poole vaatasid."me oleme siiski riiklikult tegutsev ettevte, aga Maa Fderatsioon perifeeriat kuigivrd ei soosi..." Oodates veel mingeid minupoolseid ksimusi, ta vakatas, kuid jtkas seejrel kommentaaridega. Ma etendasin pingsat mttetd ja palusin prast nendepoolse arutelu lppemist veel jrelemtlemisaega. Seda lubati mulle lahkelt.

	Minu kaaskond oli samuti thusalt aega sisustanud.
	"Jrgmine saadetis peaks tulema umbes neljakmne tunni prast," teatas Prais mulle apaatselt. "Ladu, mis neid sedapuhku vastu vtab, on 18. tnaval. Ametlikult on saabuv laev turismireisiks NZ-9'le, varub provianti."
	 "Mitu laipa sellest infokogumisest naha ji ?" prisin Ray'le otsa vaadates. Tema oli Praisiga kaasas olnud ja minu mlu jrgi ei osanud viimane kuigi tpselt tulistada - vana kooli mees, nagu ta oli.
	 "Neli," tles Ray suunurka kverdades. "Kate on kindel."
	 "Kena," laususin tunnustavalt. "Prais ja Arnax, lendate laeva, Arnax toob "kutsika" tagasi, Prais jb laeva. Prast operatsiooni lppu oodata viis tundi, seejrel lahkuda Keskplaneedile, kui ei tule uusi korraldusi. lejnutel vaba htupoolik."
	Ray paistis olevat ainus, kes asjade kigust aru ei saanud,ja kelles see ksimusi tekitas. Prais oli minu mlu jrgi ise mingi analoogilise t teostanud, lejnud ei saanud samuti aru, kuid olid sellega harjunud.

	Kaitse oli kllap siinses mttes thus - katusel valvasid laserid hurnnaku puhuks, maja kaitses vimas signalisatsioon ja umbes kmme krilikajat ootasid hetke, et oma palk vlja teenida. Esimene mahukas transport-"kutsikas" oli just maabunud, kui ma oma identifikaatori vrku llitasin. Kiiresti sisestasin kombinatsiooni ja signalisatsiooniga oli hel pool. Arvestades, et piraadid visid teada legendi trooja hobusest, olid omanikud otsustanud MF signalisatsiooni kasuks. Ent see ngi ette Eriosakonna vimalikke vajadusi.
	Esimesed krilikajad valvepunkti juures jtsime selja taha - nad olid kasulikud, kuna visid alati kinnitada, et kik on korras. Jrgmisel, kes koridoris jalutas, likas Spite kiire liigutusega kri lbi. lejnud istusid oma ruumis ja nendest sai gaasiga jagu. Nd ji veel vahetult vastuvtu juures ametis olev grupp, kuid sellega oli aega.
	Me olime end mugavalt katusele viivas koridoris sisse seadnud. "Veel tuleb vi?" hikas keegi katusel, kui jrjekordne konteiner lifti sahina saatel teed lattu alustas. "Kik," kostis vastus. Juba ige mitmendat korda pahises koridori "kutsika" tusmisest tekkiv huvool. Seejrel kostsid sammud.
	"Kik paigale," ksutasin. "Vastupanu on mttetu. Visake relvad ra." Samas plagises ks automaat, vastuseks kis pauk ja kuuldus kukkuva keha mtsatus. Ma astusin oma varitsuspaigast vlja.
	Piraatide abilised tundusid pris haledatena. Neli trpides meest oid ked les tstnud, ks krilikaja vaatas krimpsus noga mahavisatud automaati ja tdejuhataja oli ilmselt hmmastunud. Mu kaaslased hoidsid kiki sihikul. ks krilikaja lebas selili ja tema pea alla kogunes tasapisi vereloik.

	Vahendajate peale kulus meil tervelt kaks kohalikku peva. Seejrel tegin Lavernile viisaka ettepaneku kohtuda. Andmed kinnitasid, et mees on julge, see sai ka testuse - Lavern nustus, et meie "kutsikas" ta kokkulepitud kohas peale vtab.
	"Teile pole mul vaja olukorda eriti selgitada," thendas mees mind altkulmu vaadates. "Ainult et - milleks te tegutsete?" Ma kaalusin mttes vastust. Lavern ei ksinud selleks, et teada saada, ta tahtis kinnitust oma oletusele, ning ma mtlesin, kui tpselt seda anda.
	 "Teid vist huvitab, miks me ei rahuldunud paari vahendajaga," tlesin siis. "Vaadake, ka meil on selles asjas teatud kogemusi. Piraatlus pole mingi korvpall ja ma kardan, et usaldada vib ainult telise juhataja sna. Me vajame teie sidemeid, hesnaga, tahame lihtsalt kaupa teha. Ent vahendajad on thtsusetud isikud. Oletame, et teie kardate. Te teeksite nad vagaseks, ja meil poleks millelegi loota, et kaup kokku saab."
	Lavern nis vaagivat. "Te vajate odavat tehnoloogiat?" "Jah, meil pole kavatsustki teilt teie sidemeid le vtta. Teie mksite meile ja kik. Nagu arvatavasti teate, oleme krediidivimelised."
	 "Aga hind?"
	 "Teie tavaline," kehitasin lgu. "T on selline, et me pidime teie mehi ka veidi pinnima. Nii et tavalist me teame, ja vhem maksta pole eesmrk. Me saaksime pris hea partnerluse."
	"See polegi vljapressimise moodi," muigas Lavern kveralt. "Endastmistagi mitte," kiitsin krmelt takka. "Me oleme rimehed. Ainuke, mida me oleme pdnud vlja pressida, on meie sidemete kindlus."
	 "Ja mida te kohe tahate?"
	"Proovipartiid," tlesin asjalikult. "Midagi odavat ja praktilist. Ja loomulikult vimalikult rohkem reklaaminformatsiooni. Selle kik me suudame MF-rahas ka koheselt kinni maksta."
	Lavern mtles tkk aega. "Ma arvan, et vib puldi taha asuda. Ainult et... ma loodan, et te panete mind ikkagi enne partii ktte saamist oma laevast maha. Teil on siin kll mugav, aga nii khku see kik ka ei ki."
	"Endast mista," kinnitasin.
	"Istugem siis..."

	Olles jrjekordselt saatnud Praisile korralduse prast viit tundi minekut teha, asusin oma kaaslastega teele. Proovipartii ktteandmiseks oli Lavern valinud pris ksildase koha - mahajetud majad linna idaservas. Seal oli nimelt tuul tormida ajal kige tugevam, ja kandis istandustest igasugu rmpsu, mis aga takistas vljavaadet. Kolonistid ei armastanud vlisvalguseta elada, pealegi oli linnas eleniketa maju kllalt. Lao seisukohalt oli praht majade mber muidugi thine.  Meie varustusele lisaks kandsime igaks otsaette kleebitud miniatuurset kaamerat.
	Vaatasin maju eemalt. Tnavad olid prahist ummistunud ja elamiskorrustele pses ka koridori kasutamata, pealegi olid ka koridorid kinni mattunud. Mina ja Ray suundusime hes suunas, Spite ja Arnax lksid teisale. Hiivasin end otsustavalt hest aknast sisse - krvalmaja paistis vaatlemiseks kige paremini sobivat. Ray jrgnes mulle.
	"Kutsikas" proovipartii osaga maandus sujuvalt. Vaatasin teisale ja jin rahule. Spite ja Arnax, kummalgi kuulipilduja kes, lhenesid majale tiesti tavalisel knnakul.
	Nad judsid pris maja klje alla, kui see juhtus. Viiest aknast korraga trisesid automaadid. Kuulsin selja tagant relva valmisoleku surinat ja tlesin Ray'le: "Oota!"
	Tulistajad ootasid samuti. Mne aja prast ilmusid nad vlja - ronisid akendest. Ma oleks tahtnud kaamerat kohendada. Mehed kontrollisid mlemat laipa ja seejrel hikasid midagi. Ning siis ilmus aknale see, keda ma ootasin - Lavern. Minu lesanne oli tidetud. 	
	Laverni edasine tegevus  tenoliselt midagi uut ei too, mtlesin. Kllap ta otsib mind legendiplaneedilt, aga vaevalt, et minu mitte leidmine teda ettevaatlikuks teeks. Legendi ta usub, seda nitab juba kogu ettevtte teatud kohmakus. Ja kui vaja, saab alati teda taltsutada, sdistuse abil: tappis vi lasi tappa kaks MF kodanikku. Vajaduse korral on hlpus serveerida legend, mille kohaselt mina ja Ray, vikekaubitsejad, millegagi vahele jime ja lobisema kukkusime. Tendeid leidub kogu loo kohta rohkem kui vaja. Ning Lavern on meile jrelikult tiesti sobiv president.
	"Siin on meil kik tehtud," thendasin aknast ettevaatlikult mbrust uurides. "Jb le ainult taanduda." "Kuidas?" plahvatas Ray. "Aga nemad..."
	Ma alahindasin teda arvatavasti tunduvalt. Igasuguseks selgituseks tundus ige koht olevat laeval, pealegi polnud meil kuigi palju aega, enne kui Laverni mehed taipavad lhimaid maju kontrollida. Ma tlesin Ray poole vaatamata: "Taanduda. See on ksk. Sina lhed ees..." Siis li mul silme eest mustaks ja jrgmisel hetkel taipasin ma, et libisen mda aknart alla. Kljes torkisid tuhanded nelad ja ma vitlesin meeleheitlikult peapritusega. See idioot oli sihtimata minu pihta valangu tulistanud ja sstis nd minema - loomulikult eesuksest, sinna, kus Lavern ja tema mehed olukorda le vaatasid. Ma libisesin kll aeglaselt, kuid siis ngin jrsku prandalaudu otse oma silmade ees.
	Ray'l on suureprane vljape, mtlesin hapult. Laverni terroristid jooksid summas kokku, et tapetud le vaadata - ootamatult minnes oleks Ray arvatavasti nende kigiga hakkama saanud, ent valang, mis mulle klje sisse tuli, pidi neid hoiatama. Ma ajasin end kpuli ja oigasin valjusti. Automaat? Kes. Kuidagi suutsin end aknalauani venitada. Esimesed lasud juba kostsid - vaevalt, et pihta, terroristid visid vast aimata Ray asukohta ja kmmutasid igaks juhuks. Tnav virvendas mul silme ees, kuid harjumused olid tugevamad: nagu modellerimisel mrkis mu mte  ra vimalikud tulepunktid,automaat sumises hetkeks valmisoleku mrgiks, ja siis ma juba tulistasin, kuigi tundus, nagu vaataks sedda kike kusagilt krvalt.
	Ray, seljatagusest valangust veidi ehmunud, taipas alles hetk hiljem, et ma teda katan. Relva prata oli raske, kuid ma polnud ka mingi amatr, nagu need seal eemal. Jrgmise paari minuti jooksul judsin neid piisavalt hirida, et Ray distantsii lbida saaks - ning siis minestasin verekaotusest.
	Alles teadvusele tulles taipasin, et polnud seda enam kunagi lootnud teha. Kige veiddram oli valu puudumine - ja siis tajusin, et asun operatsiooniautomaadis. Kogu kehas oli uimastavast preparaadist veel tuntav vsimus ja ksi, millega klge katsusin, tundus puudane. Ent klg oli terve. Teadsin kll teooriast, et selletaoliste operatsioonidega paigaldatud nahaosad on veidi teiselaadsed ja vhem tundlikud, kuid esimest korda sain juhuse praktikas kontrollida. Tunne oli veider.
	Endastmista viibisin ma meie laevas. Kui ma operatsiooniautomaadist vlja astusin, vttis Ray mind vastu oma tavalisel apaatsel ilmel. "Mis sai Lavernist?" ksisin otsustavalt. "Ma ei tea, hrra komandr," lausus Ray raporteerimistoonil. "Ma prdusin tagasi, et teid laeva toimetada."
	"Nii et ji ellu?"
	"Minust kll, hrra komandr."
	"Olete vaba."
	Ray silmades peegeldus jahmatus. Arvatavasti ootas ta, et ma lukustan ta kindlasse kohta, ent mulle ei tulnud see mttessegi.
	Ma olin kindel, et Ray, kui talle mtlemisaega jtta, juab asja sisuni ise  - vi vhemalt austab oma komandri kske, kuniks veel pole judnud. Ma ei ole kunagi ksinud , kaua tal vljamtlemine aega vttis. Vhemalt siis, kui me operatsiooni lbiviimise eest preemia ktte saime, nis ta veel juurdlevat. Umbes kaks aastat hiljem pris ta minu kest, kas ma jtsin tema kohta raporti andmata selleprast, et lesanne sai kokkuvttes tidetud, vi oli minus siiski mingeid sentimentaalseid tundeid ehk ligimesearmastust. Ma ei osanud talle vastata.

NB! See jutt allub autorikaitsele ja seda pole lubatud kasutada kommertseesmrkidel.
