copyright ETK kirjastus 1992
Tanel Rigas 
LESANNE. ulmeromaan


     Mu puhkus oli jlle lbi.
	Muidugi, sellele lisaks vib mainida, et iga puhkus saab kskord otsa, ja pealegi veetsin ma selle snagi sisukalt, liiati veel Maal, seega kigi mugavustega, mida annab palk, omataoliste seltskond ja eriosakonna ttend. 
	Ma leidsin end istumas oma ajutises korteris, peos kaust, kaanel minu nimi ja mrkus "isiklik" - kurat vtaks seda td, mtlesin pisut nrviliselt, mul ji palgarahast veel umbes neljandik kulutamata, nd saadetakse niikuinii kusagile, kus sellega pole midagi teha peale suveniiride ostmise.
	Korjasin oma vhesed asjad kokku, viskasin koti koos nende ja vrtusliku toimikuga le la ja lasin eskalaatoril ennast alla kanda.
	Kosmosejaamas muutus reise jaotav ametnik Eriosakonna identifikaatorit nhes kohe poole vrra toimekamaks, ja mne minuti prast istusin juba Keskplaneedi poole viivas laevas. Pikesessteemi massimjust vljajudmiseni oli veel oma tubli pool tundi aega ja ma tegin toimiku esimest korda lahti.
	Meie ametnikud olid tkk aega pead vaevanud, milline info edastamise viis oleks piisavalt ohutu. Lpuks jid nad rahule mitte just moodsaima, kuid nende arvates turvalisima variandiga - toimik kujutas endast kaht kokkukivat vedelkristallekraani, oli loetav vaid teatud nurga alt ja ttas loomulikult vaid minu isikliku identifikaatoriga.
	Mulle vaatas vastu pris tavaline veidi kitsavitu, tihedate kulmude, esiletungiva nina ja natuke lapsiku suujoonega ngu. Kurat kll, mtlesin, ega ometi jrjekordne salamrv?
	"Iseloomustus Kaitse Teadusliku Metoodika Ministeeriumist.
	Max Belo, snd. 2695. Maa aja jrgi, ttas aastatel 2716-2723 ministeeriumi laboratooriumites. Valdab thelepanuvrset intellekti. Osales mitmete projektide lbiviimisel, tpsem loetelu vt. ND-42 (Hm, hmasin endamisi, N tahendas "seitsme luku ja riivi taga"). Tkaaslastega lbisaamine hea, kuigi suhtlusringkond tagasihoidlik. Poliitikast ei huvitu, ts kohusetundlik ja lojaalne. Lahkus ministeeriumist isiklikel phjustel 2723. aasta mrtsis."
	Igati positiivne, kuid impeeriumiaegselt vheutlev iseloomustus. Ma tutvusin ka koolist antud kirjeldusega, sealgi oli ra mrgitud, et Max Belo ei ilmuta huvi poliitika vastu, aga muidu oli dokument sama kiitev, kui eelminegi. Veel paar thist formulari, ja siis muutus asi huvitavaks.
	"Raport 25.
	Objekt 812 kiri mrgib, et vljalennuks on vaja veel thsusetuid ettevalmistusi. Philiselt on laev varustatud. Samas aga leidub kirjas vihje mingi teise korteri kohta, mis samuti valmis olevat. Mida silmas peetakse, ei saa aru."
	"Raport 26.
	Objekt 812 on kodust lahkunud ja elab teadmata aadressil. Tl kib endiselt. Juhin thelepanu, et kinnipidamisega t juures vib tekkida raskusi."
	"Pevaaruanne. Mrts, 26, 2723.
	Orbiidiluba vtmata lahkus Maa tsoonist 128 laev, mille jaam identifitseeris kui "Odeoli". Jlitajatega tulevahetusse ei laskunud, kadus salapraselt sektoris 5128. Vimalik, et kasutati radarivastast kilpi."
	Toimikute ettevalmistajad hakkavad segi minema, nentisin mttes. Iga siinse dokumendi taga on  seitse salastatud dokumenti, mida millegi prast minu toimikusse ei salvestata.
	"lesanne.
	Ttaja Frank Steenil ilmuda 12.juuniks 2729 Keskplaneedile Eriosakonda tpsemate juhendite saamiseks. Tutvuda materjalidega: laev, meeskond, marsruut.
	Keaton."
	Meeskond, nagu lisatud paberitest selgus, oli tpiline teise kategooria lesande jaoks - 19 meest ja komandriks mina. Iseloomustuste lugemisega ei hakanud ma aega raiskama. Tsi, torkas silma, et mulle oli antud kllaltki noor kaader, kigil vanuse jrgi otsustades selja taga vaid aasta-paar teenistust prast eriosakonna kooli. 
	Phjus selgus lesande lpus. "Meeskond kuulub kategooriasse D-2," seisis ligus "privaatselt kaptenile". Mhatasin. Kamp vlja petatud ja nd lastakse maha tappa... Kategooria D thendas, et kaptenil puudub kohustus tagada meeskonnaliikmete tagasijudmine. Jaotus 1 mrkis, et tegemist on vhevrtuslike ttajatega - kahtlase pritoluga abilised, vahest isegi kaasahaaratud kurjategijad; minu kategooria thendas "lesande titmise nimel", thtsustades lesande le meeskonna elude. Loomulikult oli nii noor meeskond tervenisti meessoost.
	Laeva juures ootas veel ks llatus. Muidu oli tegemist kige harilikuma kolmanda suurusjrgu suure tulevimsusega patrull-ristlejaga - igati loomulik vastane  Belo laevale, mis oli Maa orbiidil paiknenud tsoonis sada ja jrelikult kuulus teise suurusjrku. Ent minu laeval oli lisaks tavaandmetele klmutatud legend.
	""Hai", pritoluga Veega, ehitatud Maa Fderatsioonis, varastatud Veega orbiidilt kohalike piraatide rhmituse poolt. Pidanud kaks tulevahetust MF patrullidega ja mlemal korral psenud," seisis dokumendis.	Kahtlemata oli see tsi, mingi kolmanda suurusjrgu laeva kohta kiv informatsioon, mille all minu laev oli kantud Infoteenistuse registritesse. Ainult et  tegeliku "Hai" teekond oli lppenud kusagil vaikses kohas, ilma pealtngijateta peetud otsustavas lahingus. Patrullil on kohustus sellised laevad kas hvitada vi mnele MF planeedile toimetada ja kogu materjal salastada. Seejrel antakse informatsioon ja sama vi sarnane laev eriosakonnale, kogu kupatust aga nimetataksegi klmutatud legendiks. Kuna aga "puhtaid otsi" esineb pris harva, ei raisata legende kunagi.
	Bossi ngu muutus minu sisenemisel tooni vrra sngemaks. Halb mrk, mtlesin kskikselt - lesanne paistis juba niigi phjalikuna, nii et uus kinnitus mind ei llatanud.
	"Tervist, Frank. Ma loodan, et sa puhkasid hsti?"
	"Jah, loomulikult."
	"Niisiis. Toimikust said targemaks?"
	"Mitte just vga."
	Nd tekkis jutuajamisse paus. Anthony Keaton vaatas  mind oma tugitoolist, soliidne nagu alati, oma rhika hoiakuga justkui rhutades kokkukuuluvust selle kabineti massiivse sisustuse ja oma isiku mju ulatusega. Ta vaatas mind mtlikult, justkui kaaludes, kas lesannet ikka saab mulle usaldada, vaagides veel viimast korda poolt- ja vastuargumente...
	Tegelikult oli see muidugi jamps. Bossi jutupaus kujutas endast ainult temale ainuomast lemuse-alluva vahekorra rhutamist. Ma teadsin teda juba liiga hsti ja seetttu ootasin kannatlikult.
	"Max Belo tuleb Keskplaneedile tagasi tuua," tles boss seejrel, ksi kokku pannes. "See on ka ainuke konkreetne punkt sinu lesandes, muus osas on sul vabad ked. Muide, veel ks tpsustus - ta tuleb tagasi tuua elusalt ja tervelt. Nagu sa ehk ngid, ei ki viimane kohustus sinu meeskonna kohta, seda enam aga puudutab Max Belot. On ksimusi?"
	"Kes ta on?" prisin lhidalt.
	Boss njatus veidi mugavamalt tugitooli seljatoele ja muigas. Tema juures kujutasid need kaks zesti kindlat tunnust, et jutt tuleb pikk.
	"Max Belo on teadlane, vib-olla isegi geniaalne. Ahjaa, Frank, istu ometi! Toimikus olid tema iseloomustused, eks ole? Noh, sealt puudub tema tde loetelu, sest kik need on tiesti salastatud. Arvatavasti sulle esialgu piisab teadmisest, et Belo ttas mateeriamuunduri kallal."
	Mulle tepoolest piisas. Vaevalt et helegi Maa Fderatsiooni ametnikule meeldiks teada, et ks muunduriteadlastest hulgub kusagil galaktika kolgastes.
	"Niisiis," jtkas boss, kui oli veendunud efekti mjususes, "Max Belo kujutas endast impeeriumi ametnike arvates kige harilikumat fanaatilist teadlast, kes on poliitikast ja ldse ideoloogiast kaugel. Nende grupp ttas vlja mateeriamuunduri projekti koos arenguplaanidega. Kuna Max Belo ise kllalt veenvalt testas, et sarnast aparaati ei suuda leiutada hegi teise maailma teadus le terve galaktika, leidsid ametnikud, et kige kindlam on anda tootmine ja edasised uuringud sjavelaste ktte.
	Plaani segas aga Belo ks hobidest. Vimalike muunduri kasutusalade hulgast valis ta vlja koloniseerimise. Umbes uuringute keskmises jrgus esitas ta  sjave juhtkonnale projekti  baas-koloonia tpi laevast. Phimtteliselt kujutab see endast htaegu suuremtmelist kosmoseristlejat, orbitaaljaama ja veolaeva. Mte iseenesest oli kunagiste projektide modifikatsioon. Juhtkond kaalus asja lbi, eksperthinnangud olid soodsad, ent sja-aja vajadustele viidates lkati projekt tagasi. Arvestades phit thtsust, maksti teadlastele kllalt head palka. Nii tegi Belo ettepaneku ehitada laev ise ja luua ka katsekoloonia. Loa selleks ta sai, muunduriteadlasi tuli hoida, kalkulatsioonid nitasid, et raha ei jtku mingil juhul. Ent, nagu hiljem selgus, kasutas Belo kogu grupi kassat. Kuna katseeksemplaride toodangu realiseerimisest maksti meestele protsente, valmis laev pris kiiresti. Kui tstusliku muunduri eksemplari katsetama hakati, esitas Belo laeva sjavele tiesti seaduslikus korras kontrolliks. Nendele tundus midagi kahtlasena, laev pandi aresti alla. Ilmselt see Belot hoiataski. Muundur ttas. Salastusoperatsiooni ajal hukkus kuus meest kaheksast, Belo ilmus ei tea kust, uimastas mingil moel "Odeolil" viibiva valve ja pgenes laevaga. Ning nanss." Boss vaatas mind jlle mtlikult. "Veel ks mees, Ron Filler, pgenes. Kus ta praegu asub, ei ole teada, Keskplaneedilt lahkus ta veidi prast Max Belot, kuid kohtunud nad senini ei ole. Belo ei andnud endast leldse MF-st lahkumisest saadik senini elumrke, nii et kui meiegi tema vahepealset asukohta ei teadnud, siis kllap ka mitte Filler. Nd ilmus ta kitselt vlja, registreeris oma laeva paaril planeedil seaduslikus korras kui eraomandi ja enda kui sltumatu kapteni, kuid MF-i esindajatega suhelda ei taha."
	Lugu missugune, leidsin. Siiski, miks mulle lesandeid anda, kui on olemas Patrullid?
	"See oli siis ldine osa," snas boss kokkuvtvalt. "Nd detailid. Esiteks, nagu kigil impeeriumiaegsetel teadlastel, on ka Belol sjaline vljape. Teiseks, "Odeol" on kolonisatsioonilaev ja tielikult relvastatud. Nii et lesanne pole kergete killast!" 
	"Aga milleks eriosakond, kui on olemas Patrullid?" ksisin otsustavalt.
	Boss ohkas. ""Odeolil" on kllalt ebamugav kaitseseade. Selle ttas vlja arvatavasti Belo isiklikult. Tavalise laeva hvitamine toimub jrgmiselt: laev tulistatakse puruks enne, kui ta juab hperruumi sisenemiseks saavutada vajaliku kiiruse."
	Nagu koolitunnis, leidsin.
	"Max Belo seade on registreerimata ja seetttu me teame ainult, kuidas see ttab. Laev paiskab endast erinevatesse suundadessse arvatavasti mingisugust gaasi. Gaas moodustab lhikese aja jooksul ekraane, mis peegeldavad tpselt laeva kuju, seda nii optilises kui radaridiapasoonis. Kosmoses on ekraan, kuigi lhikest aega, ent siiski piisavalt kaua laevast eristamatu, kuna liigub esialgu praktiliselt sama kiirusega. Kui "Odeoli" rnnata, on mne hetkega laeva asemel ekraanidel nha terve eskaader ja enne, kui jutakse kindlaks teha, milline on laev ja milline peegeldus, kaob "Odeol" hperruumi. Loomulikult me proovisime Patrulliga."
	"Kas Belo ei soovi Keskplaneedile tulla?" prisin naiivselt. "Nd ju enam Impeeriumi pole?" 	"Patrull tegi talle ettepaneku," vastas boss nukralt. Alluvast pole ilus lemust kurvastada, mtlesin enesekriitikaga.
	"Nagu oodata vis, saatis Max Belo MF`i kigi tema riigikordadega vanakuradi vanaema juurde," lpetas mees. "Ahjaa, Belol on pardal ka mateeriamuundur, vimalik, et tiustatud variant," lisas ta siis.
	"lesanne on arusaadav," snasin sjavelaslikult. "Lubate asuda titmisele?" "Olgu, minge," lausus boss, laua pealt veel hte toimikut vttes ja mulle ulatades. Ja veel... Ma kll ei tahaks , et te kuulujuttudest hooliks, aga... Nagu uuringud Belo asjas on nidanud, huvitas teda vahepeal liinimese teema. Ta on mingil mral ka bioloog - ieti pole teada, mis mral, ka sellega tegeles ta huvikorras - igatahes oli "Odeoli" pardal ka ebanormaalne kogus ahve. Ma ei tea. KUULDAVASTI tegeles Belo nende aretamisega... Igal juhul nn kaasa!" 
	Ahvid veel puudusid, mtlesin piki koridori kndides.

	Kosmodroomile sites uurisin uut toimikut. "Odeoli" pilt jttis kllalt mjuva mulje, kuigi miski siin mulle ei meeldinud: laeval oli veider vliskuju, mis tehniliste dokumentide lugemisel ebaotstarbekana tundus. Laev oli kerajas, kahe vljaulatuva ribiga klgedel, lemise ja alumise laserkaitse tttu meenutas natuke kaht khtupidi kokkupandud kilpkonna, ja omas aukartustratavaid mtmeid. Ma eelistanuks lesandel paari saatelaeva, kuigi teadsin, et praktilist kasu neist poleks - Max Belot juga oma laevamrakast vlja ei tiri, muidu oleks Patrull seda juba teinud.

     Saabusin "Hai"`le ilma igasuguse hoiatuseta. Kuna ma lendasin laeva koosseisu kuuluva "herilasega", poleks meeskond pidanud mind mrkama - raketi saabumine registreeriti rutiinsena.
     Kigest hoolimata leidsin poisid ties stardivalmiduses. Inspekteerivale lemusele oleks pilt kllap meeldinud - laitmatutes vormirivastes, mittemidagitleval ilmel asusid mu vitluskaaslased mratud kohtadel ja sideoperaatori thisega valgepine noormees, arvatavasti Ovan, valmistus raporteerima. Mina ei olnud inspekteeriv lemus. "Rivistu," kamandasin lhidalt.
	Paraadil oleks neid arvatavasti olnud tore vaadata, ent lesande peale meldes paistis mul ees seisvat kvasti td. Nad ei teadnud midagi lesandest - rutiinne distsipliin, polnud neil vajagi teada. Aga minul tuli neist piraadid kujundada, see thendab, npuga nidata, kes neist endale habeme kasvatab, vlja valida riided ja igale hele seletada, kuidas neid kandma peab, palju muudki. Piraadid prinesid, kes kusagilt, ja tavatsesid oma pritolu rhutada, eriti kui nad olid sama noored, kui minu meeskond, riietuses ja knepruugis.  Nemad siin minu ees aga olid, hoolimata erinevatest nokujudest, pris sarnased - kll treenitud, aga ikkagi nooruslikult khnad, juba mndagi ninud, vhemalt rohkem, kui eakaaslased tsiviilelust, aga ikka veel ngudelt marad ja rsavitu. Muidugi, rivi on rivi, mina nendega kshaaval tegeleda ei jua, nagu nad on htne mass, nii nad ka sellelt lesande titmiselt tulevad, ja kui hsti lheb, saan ma selle tga maha enne, kui mul nende kigi nimedki on meelde jnud.
	  Meeskond seisis korrektses reas ja kattepitud poosis. "ralend veerand tunni prast," tlesin mjukalt. "Selle aja sees peidate paraadrivad kige sgavamasse kapiphja. Me oleme piraadid, aga mitte sjakooli kursandid! Et ma terve reisi jooksul ei kuuleks kordagi mingit "just nii" vi "hrra komandr". Vabalt."
	Nad vaatasid mind sna jahmunud ngudega. Vana Rom klassi ees seletamas: "Sjalaev - see on ennekike distsipliin, sjaveline kord.. Iga eriosakonna laev on sjalaev. Ma tundun teile kll ehk pedandi ja totakana, aga lesande titmine algab igahe vormirivastest!" ja nii edasi.
     Mnes mttes polnudki see ju nii ammu. Aga tiesti piisavalt kaua aega tagasi, et ma olin judnud taibata: vana Rom ei teadnud eriosakonna tulevasest funktsioonist kuigi palju. Ma sain oma mundrit kanda vahest kord aasta jooksul, sedagi sel puhul, kui autasusid jagati.
	  Kui mu poisid kllalt kirjutes riietes taas oma postidele  asusid, andsime juba peaaegu piraatide mdu vlja. Tutvustamine oli pikk ja tlikas. Komplekteerijate tga vis rahul olla: mul oli kaasas kaks snaiperit, ks spekulatsiooni, see thendab, piraatkaubanduse spetsialist, neli esimese jrgu pilooti, bioloog, kolm operatsiooniautomaatide spetsialisti (arsti) ja lisaks heksa kllalt heade iseloomustustega lihtvitlejat, kuna viimaste erialadega polnud minu lesandes midagi peale hakata. Tsi, ks neist oli kokk.  Pardal leidus ruume veel nelja-viie sama suure meeskonna jaoks. Seadsin end kaptenikajutisse. Tuba tundus veidralt avarana. Kerge vabin mrkis, et me oleme hperruumis. 

     Planeet Dant tundus ekraanil kllalt rahumeelsena. Muljet kinnitasid Informatsiooni baasandmed: elanikud humanoidid, majandusssteem eksportiv-importiv (thendab, sltuv), Maa Fderatsiooniga rahus. Lisaks - ametnik, kes meid ekraanilt tervitas, kandis tsiviilriietust. "Tere tulemast. Teil on 42. meridiaan, kolmanda suurusjrgu 85. koridor."
	Seda ngin ma ekraaniservast isegi.
	"Teie olete Frank Steen, kapten?"
	"Jah."
	"Palun, teie tollideklaratsioon." Mulle edastatud nimekirja suhteliselt vikeste summade krval torkas silma "Laeva jooksev remont", mis arvuliselt vrdus kigi lejaanud rahadega kokku. Infoteenistus ttas laitmatult - tlgituna thendas deklaratsioon: "Laev "Hai" Veegalt piraadina kataloogi kantud. Piiratud relvajududega Dant vtab teid vastu mitteametlikult, selle eest aga makske."
     Ametnik vaatas mulle, tpsemalt minu omapoolsele ekraanikujutisele otsa ja ksis siis: "Teie eesmrk planeedil?" Rhutatud rutiinsuses peitus oma iva. Kui me tahtsime pahandust teha, vis ju ka MF patrulli kutsuda.
	"Proviandi varumine," vastasin sama igapaevaselt. Tlge: vike naps ja hingetmme, aga ei mingit ebaseaduslikku kauplemist. Ametnik naeratas.
     "Identifitseerimiskaardid saate kosmodroomilt. Meeldivat ajaveetmist!" 
     Dantlased jtsid igavalt inimliku mulje. Kuna me tulime peval, oli neid kllalt vhe liikvel: silma ehituse tttu eelistasid nad ist eluviisi. Siiski paistis piisavat nende pruunikast nahast ja suhteliselt lhikesest kasvust, et minu poiste huvi ratada. Kui MF stiilis standardset kosmodroomi ja vastuvtuhoonet nhes olid nad veidi pettunud, siis dantlasi vaadates ilmutasid nad siirast huvi. Arvatavasti sattus mu meeskond esimest korda vlisplaneetidele - kllap praktiseerisid nad patrullis.
	"Noh, arvake ra, kuhu me kigepealt lheme," prisin familiaarselt. Ovan tegi suu lahti, kuid sulges selle siis kohe. lejnud ootasid kuulekalt. Niikuinii see togu pdis end viimasel hetkel kinni, enne kui judis elda "Ei tea, hrra komandr."
	"Nagu piraadid kunagi, tuleb esimene kik krtsi," laususin. "Klaliste krts asub sellistel planeetidel tavaliselt peavljakul. Sammu marss!"
	Danti majad ei meenutanud kuigivrd Maa arhitektuuri. Hoolimata MF poolt pakutavatest vimalustest eelistas kohalik rass endiselt uuristada oma elamud planeedi grotesksevitu taimestikku. Vastutulevad dantlased phjustasid mulje, nagu knniks kusagil Indias eksootilise arhitektuuri nitusel.
	Ka krtsihoone juures torkas silma MF lhenemine, sedapuhku vastupidisest seisukohast, kui kosmodroomil. Vlisklaliste joomiskohad pidid olema planeedipraselt eksootilised. Astusime le mingit lille imiteeriva ukseaugu lve ja sattusime aeda. Sellesse oli oskuslikult ra paigutatud  kige erinevama kuju ja krgusega istmeid.
	Valisime vlja kige Maalikumad kohad, jtsin meeskonnaliikmed istuma ja lksin krtsmikku otsima.
	Letti siin loomulikult polnud. Oli ainult moodne tellimispunkt - post, mille sees sahtel - neli indiaanlasetaolist noorikut, tsi, veidi pikka kasvu, ja ks vanapoolne hrra, samuti parajalt pruunikas. Prisin temalt, kas ta on krtsmik.
	"Vtke istet, noormees," vastas ta mulle, osutades enda vastas olevale toolile. Iste oli reguleeritav ja universaalne. "Tepoolest, mina olen krtsmik, ja hea krtsmik, tunnen kiki siinseid ja paljusid galaktilisi marke..." 
	Kurat, mtlesin mehe tiraadi kuulates veidi nrviliselt. Tegemist oli jrjekordse juhuga, kui Galaktika Standardkeele sna kohalik vaste oli laia- vi teisethenduslik. Vanamees soovitas mulle parajasti nende kandi vanimaid jooke ja ma mtlesin pingsalt, kuidas teda viisakalt katkestada. 
	"... ja srrrebra mahlast pruulides saab esialgu pehme veini ning seejrel, kui lisada bulbe, mis on meie ks prmidest, siis nimetatakse..."
	"Te olete teline krtsmik," tlesin rabatult. "Kindlasti viige ... vabandust, valige mu poistele seda ja siis too n-thega, noh, susisev sna..." Vanamees oli katkestamise peale muidugi pahane, aga mu valik talle meeldis, sest ta noogutas mtlikult. 	"Jah... Aga kas siit saab kusagilt teada, kust ma viksin hte oma spra leida, ta vist sattus vahepeal teie heade jookidaga hoogu," jtkasin ettevaatlikult.
	Vanamees vangutas pead. "Jajaa, maalased... Minge sinna kollase blo taha, seal on meie abittaja..." ks nitsikutest juba kiirustas minu valitud jookidega meie laua poole ja teine ulatas mulle arve. Nojah, eksootika, mtlesin lehte vaadates.
	Kollase "blo" taga istus tepoolest abittaja, kige ilmsemalt Maa Fderatsiooni kunagine kodanik. "Tervist, mina olen "Hai" kapten," snasin asjalikult.
	"Tean ja juba ootasin," kehitas mees lgu."Vtame he pitsi. Mis teil vaja on? Siin ei ki MF-lasi just sagedasti." Mees naeratas sbralikult ja laialt. "Viskit, ma arvan?"
	"Ma vajan Max Belot," tlesin, kui olin klaasi lauale tagasi toetanud.
	Mees llatus. "Aga tema pole ju piraat," mrkis ta ksivalt.
	"Arvad?" prisin vastu. "Igatahes tahan ma temaga kohtuda." Ma vtsin taskust kokkumurtud rahathe ja panin peopesa all lauale.
	"Ta maandus Arvis, "snas mees. "Ajab seal mingit liivari."
	Seega on Belol tepoolest mateeriamuundur, mtlesin. Pole htki muud loogilist phjust, et keegi MF-lane vajab liiva, kui ta just pole peast prunud.
	"Kuidas siinkandis muidu on?" prisin lakke vaadates. "Dant ostab muidugi MF-st, aga Seber?" "Jah, ajad pole enam need," kehitas mees lgu. "Aga muide..."
	Spekuleerimise lhikursus oli mul piisavalt hsti peas, nii et ma visin meest jlgida ja samas oma mtteid mlgutada.
	Arvatavasti vajab Belo ktust. Meie teadlane sidab teise suurusjrgu laevaga, mille hperruumigeneraatorid givad energiat nagu nljas kass vorsti. Samas aga, kui juba kord laev energiast sdeleb ja liiva ladu tis pressitud, vtab ta kursi jrgmisele planeedile asukohaga jumal teab, kus.
	"Sinna Jardale viks vaadata," arvasin asjalikult. "Igal juhul - tnan nuande eest." 	"Selleks ma siin lillekeste vahel munengi," ohkas koordinaator. "Meteoriit mootorisse!"
	"Lksime," snasin oma kaaslastele. Ern kige rohkem, lejnud vhem - kik hetasid elurmsalt ja polnud raminekust kuigi vaimustatud.
	Arvis polnud kosmodroomi, vaid ainult kaunis kesine parkla. Ent seal seisis uhkelt impeeriumi disainiga "kutsikas", klje peal vikeste kuldthtedega "Odeol".
	Linnas asus MF-tpi hotell. Me seadsime end sinna sisse. Keelasin poistel kategooriliselt rohkem juua, istusin oma tuppa ja hakkasin tegevusplaani vlja mtlema.
	Mul ei tulnud midagi mistlikku phe.

	Ma kohtasin Max Belot koridoris. Ta oli peaaegu samasugune kui fotol, ainult et enam ei saanud tema suujoont lapsikuks nimetada. Mehe ngu paistis olevat veel kitsamaks muutunud ja jttis koos esiletkkiva nina ja sna kskikse ilmega mulje inimesest, kes mbritsevat kll mrkab, kuid plgab.
	Kuid mitte Max Belo ei avaldanud mulle kige rohkem mju. Temaga oli ahv. Loom oli mehest ainult veidi viksem, kujutas endast tenoliselt hbriidi - sellist ahvi polnud ma kuskil ninud! - kuid jttis igati ahviliku mulje. Ainult et ... Vib-olla mngis siin oma rolli bossi jutt liinimesest, kuid see ahv ngi veidralt inimlik vlja, kndides Belo krval, vttes sama pikki, tsi, mrksa ahvilikumaid samme - viks arvata, et minu tttu on neil parajasti jutuajamine pooleli jnud. Ja veel - kuigi ma poleks osanud elda, kas Belo mind mrkas vi mitte, ahv silmitses mind kll. Ma lksin hotelli alla baari ja tellisin viskit.
	Belo loomas polnud planeedi mistete jrgi midagi imelikku. Nagu tavaliselt, arenesid siingi kohalikud humanoidid ahvilaadsetest - seda helt poolt. Teiseks, Dant oli rikkaliku looduse ja looduskultuuriga planeet. (Hm, ks sotsioloog mrkis kunagi, et mida kaugemal galaktika keskmest, seda looduslembesemad on inimesed). Seetttu leidus Dantil kige erinevamaid lemmikloomi. Ka loomadel olid omad vajadused ja seetttu jalutas dantlasi tnavail arvuka osaga kohalikust loomariigist. Muide, Belo polnud esimene, keda ma siin ahviga ngin. Aga ehk ta on hoopis niisama dresseerija - loomaarmastaja? Pealegi bioloog ja sltumatu bioloog, kelle eksperimente ei piira MF deklaratsioon "Katsete keelamisest geneetilise koodiga ja loomade aju arendamise alal." Ei vi iial teada, otsustasin kokkuvtteks ja jin oma pitsi thjaks.
	

	"Operatsioon on jrgmine. Ovan ja Mit lhevad Belo juurde, kui ta majast vlja astub. Teevad talle ettepaneku relva mitte puutuda ja kaasa tulla. Kui tuleb, mis on vhe tenoline, viite ta  "kutsikaga"  "Haile" ja panete kinni. Kui hakkab kaklema - lge vastu ja karjuge appi. Kui ritab relva kasutada, lge see tal kest  vi varjuge. Luban ainult hku tulistada! Niisiis. Ern, Zalgin ja mina jme akendele. Kui lheb all tulevahetuseks, tulistame le nende peade. Pihta lasta keelan kategooriliselt! Varjata ennast ja tulistada umbes, kui alt hakatakse les laskma. Automaadid panna ukse krvale valmis, juhul kui Belol peaks phe tulema sisse tungida. Ksimusi on? Positsioonidele!"
	Vtsin Zalginil last. "Sa oled tpsuslaskur, ma mletan?" tlesin hajameelselt.
	Noormees li srama. "Just nii."
	"Ma ju keelasin kasutamast," snasin vaikselt. "Aga lesanne on jrgmine. Kui Belo peaks juhtumisi nendega kaasa minema, ootad nii kaua, kuni see on kindel, ja seejrel lased ahvi... ma tlesin AHVI! maha. Arusaadav?"
	"Jah," vastas Zalgin. Tal oli tepoolest sna llatunud ilme.

	Loomulikult saatis Belo truu kaaslane teda ka seekord, kui nad pool tundi prast meie valveleasumist hotelliuksest vlja lksid. Nad suundusid oma liikuri poole. 
	Ovan ja Mit jalutasid neile vastu, nagu tavalised hotellielanikud. Veidra paarini judnud, peatusid nad kki ja pistsid ked pue. Belo kehitas lgu, olles nende ettepaneku ra kuulanud. Nad astusid kaks sammu liikuri poole ja samas viskas Belo oma halati ahvile. "Tuld," kamandasin lhidalt. Hotelliesisel vljakul kajas kaks lasku. Hetkega oli neetud ahv halatist ktte saanud pstolid ja neist tulistanud. Minu hoiatusel hku lasta polnud sgavamat mtet - niikuinii poleks me esimese hooga tabanud. Aknaklaasid klirisesid. Nd tulistati alt juba kolmest pstolist, ja sedavrd asjalikult, et polnud lootustki pead tsta. 
	Zalgin viskus psti ja vajutas pstikule. Samas prantsatas ta prandale. "Ahv..." tles ta valuliselt. Mu mttesse ilmus pikk kombineeritud vandesna.

	""Hai", kuuldele! Valmistuda kirurgiliseks kiiroperatsiooniks," tlesin "kutsika" juhtimispuldi taga istudes. Suureprane algus. Ovan surnud, Mit tenoliselt jb ellu, kuigi vajab kiiresti arstiabi, Zalginil kuul kopsus. Olen ilma bioloogita. On samuti ilmselge, et minu vastas ei seisa mitte ksainus Max Belo, vaid koos temaga veel pris mitu, kui just mitte liinimest, siis vhemalt liahvi. Kusjuures Belo ei alahinda oma vastast ja ei jta midagi juhuse hooleks - ei Ovan ega Mit poleks saanud tulistada, hel oli kuul peas ja teisel kris. Lisaks sellele neutraliseerisid Belo ja ahv kahepeale kolm automaaturit, tulistades sealjuures pstolitest. 
	Meeskond oli loomulikult revil. Muide, hea, et Zalgin pihta sai, tema ju teab, et ma midagi selle ahvi juures kahtlustasin. lejnud arvavad, et ka mina ei osanud midagi sellist oodata ja ei hakka komandri mtteski sdistama.

	"Laev viia orbiidilt eemale, vtta kurss Jardale, planeedi massimjust vlja juda ja laev seisata. Prduda orbiidile tagasi ... kahekmne nelja tunni prast ja teatada, et tegu on jahutusssteemi rikkega. Minuga planeedile jvad Ern ja Linder. Asuda ksku titma !"

	Sedapuhku vtsime "herilased". Oli teatud vimalus, et prast paugutamist hotellis peetakse piraate silmas ja ma ei tahtnud prmugi thelepanu ratada.
	Peitsime "herilased" metsa ja kndisime kolm kilomeetrit, enne kui maanteele judsime. Tegevusplaani mul veel polnud, kuid ma teadsin ainsat aadressi, mille jrgi vib leida Max Belo ilma suurema otsimiseta, see thendab, kui ta pole veel ra lennanud. Ainus koht, kust Belo vis hankida vajamineva liiva, oli Sahba krb. Paraku tuli meil enese varjamise huvides ring sisse teha ja nii veetsime kaks tundi, lennates reisiliini laineriga kohalikul marsruudil.
	Sahba krbe lheduses asus ainult ks linn. Seetttu polnud ma kuigi llatunud, nhes Tsinogo parklas tuttavat "kutsikat" thisega "Odeol".
	Sedapuhku kolisime kohalike hotelli. Linnas asus kll MF-tpi vrastemaja - ka maalased vajasid aeg-ajalt liiva - ent mul oli oma plaan.
	"Veetke aega, kuidas tahate," tlesin kaaslastele. "See ei ole kll ksk, kuid soovitus. See-eest keelan igasuguse omavolitsemise ja revolvriga vehkimise - ja ennekike mu sabas tolgendamise. Kik."
	htuni vedelesin ma lihtsalt voodis, igupoolest kll asemel - krbedantlased armastasid millegiprast jaapani stiilis voodeid. Kella kaheksa paiku ajasin end psti ja seadsin sammud MF vrastemajja. Seal asus ka sgi- ja joogikoht. Veetsin tubli tunni paari klaasitie kohaliku joogiga ja seejrel juhtus see, mida ootasin - Max Belo, loomulikult koos ahviga, saabus htust sma. Oma halatti kandis ta siinse kliima tttu palja keha peal ja see oli millegiprast pikemaks veninud - kllap sisaldas vajalik riideese nd automaate.
	Ahv, kas viisakusest vi konspiratsioonist toolile ei istunud, vaid seadis end koduselt ja ahvilikult peremehe krvale prandale. Telliti, nagu nha, ka temale - kelner ji mttesse, kuhu ahvi ports panna, ja asetas selle lpuks laua servale. Loom vttis soliidse rahuga taldriku ja hakkas teise kpaga sealt sma. Lauakombed polnud liinimesele ilmselt kohustuslikud.
	Vtsin oma pitsi ja astusin nende laua poole. Seda nhes nnistasid mlemad mind pris pika pilguga. Max Belole mu kavatsus ilmselt ei meeldinud.
	"Kas tohib?" ksisin viisakalt. Enne, kui Belo judis vastata, ma jtkasin. "Teate, ma vaatasin teie ahvi. Kll on kena loom!"
	"Ta ei ole loom," tles Belo jahedalt. Ma kuulsin esimest korda tema hlt ja see vastas snagi mu ootustele - mehe bariton oli kuiv ja enesekindel. "Kust te teate, ehk on tal rohkem mistust kui teil?" 	"Nojah... aga kas see pole siis ahv," pdsin httasattunud viisakat inimest mngida.
	"Aga loomulikult on see ahv," tles Belo pilklikult. "Vaadake, kuidas ta sb. Muide, kui ta sks noa ja kahvliga, arvaksite, et ta on dresseeritud. Tegelikult on siin analoogia olemas: meie oleme dresseeritud viisakaks..."
	"Kas ta on siis mistusega ahv?" ksisin  sokeeritult.
	"Jah, kujutage ette, on kll," snas Belo mind pikalt vaadates. "Just praegu tles ta mulle, et on teid kusagil ninud. Kas te olete Maa Fderatsioonist?"
	"Eee... jah," vastasin sihiliku mttepausiga - enamus piraate kas tuli otseselt vi prines Maa Fderatsioonist ja neil polnud kalduvust kuulutada oma tegelikku kodupaika ja tegevust igale vastutulijale. Belo noilmest sain aru, et ta oli vihjet taibanud. 
	"Kas ta rgib ka?" prisin ikka veel imestusest mitte le saades.
	"Ahvide keeles," tles Belo muiates. "Tal on larngofon ja minul kuuldeaparaat. Tsi, teie ei saaks keelest aru, see on mul veel pisut puudulik."
	Leidsin esimese Max Belo nrga koha, mtlesin vidukalt. Sa ei saa ju oma saavutustega saavutuste endi ees kiidelda. Hoolimkjata sellest, et ma olen sinu silmis thine, ritad sa praegu mulle muljet jtta.
	"Muide, tpsemalt paika pannes see ahv ei ole inimesega vrdne," snas Belo. Tema irooniline muie hakkas mulle tasapisi nrvidele kima. "Minu ahvil pole nimelt moraali meie mistes. Ma suutsin ja tahtsin talle anda kll mistuse, kuid tunnete asemel on tal instinktid, loomulikult need, mis on otstarbekad. Ja nd elge mulle, kas ta on meist, inimestest, halvem vi parem?"
	"Hm. Erandolukorras otsustab ta muidugi kiiremini," arutlesin sedapuhku juba siiralt. "Samas aga on ta tenoliselt individualist - on tal enesealalhoiuinstinkt alles?"
	"Aga loomulikult. Teid ta kriisisituatsioonis oma elu kaotamise hinnaga kll ei pstaks, " thendas Belo. Ta hikas kelnerile: "Kaks topeltviskit!"
	"Aga kas see teid ei hiri?" ksisin.
	"Teie surm? Vaevalt. Aga mis minusse puutub, on tal mistuslik blokeering. Kuna minu eest eneseohverdamine toob kasu tema liigile, on sellel sisu ja mte. Naturaalselt areneks liik palju aeglasemalt."
	"Nii et kui te aretaksite selliseid ahve, tleme, sada tuhat, viksite nad viia inimeste vastu rnnakule?"
	"Kust te seda vtate? Ahvid on philiselt taimetoitlased, jrelikult pole neil phjust inimest rnnata. Vimuiha neil ei ole ja vra tju kasutamise seisukohalt on nad vhemasti nii palju humanistid, et nevad - inimesed jvad neile vimetelt alla, ja td saavad nemad paremini teha." 
	"Kas siis instinktidel phinev inimene ongi see parem,...liinimene?" tlesin valjusti meldes.
	Belo vaatas mulle otsa ja ohkas."Tpiline," nentis ta. "Tpiline  inimesekeskne lhenemine. Parema inimese saab vaid olemasolevat tiustades... Kas see pole tobe? Inimest tiustada on ju peaaegu vimatu, sest inimene reeglina ei taha tiustuda! Ei suuda! Ei viitsi! Inimesele meeldib vegeteerida, meeldib teada saada pidevalt ja korduvalt, et ka teised inimesed vegeteerivad. Ja kuna see on ta phitegevus ja sellega saab kokku vtta ka tema phihuvid..." Belo kehitas lgu. "Milleks armastada inimest kui liiki, inimest kui massi?" 
	"Ahjaa, vabandust, ma lksin teemast krvale," tles ta siis.
	"Kas teie ahv on enamat, kui inimene?" prisin ettevaatlikult.
	"Mnest seisukohast kindlasti," nentis Belo. "Peamiselt nendest seisukohtadest, mille jrgi ta on ahv. Ta vib kasutada nelja jset ja saba, tal on inimesega vreldes suurem jud... Ja loomulikult on ta parem, eelarvamustevabam ja puhtam, kui keskmine inimene. Ent ta pole vrreldav liinimesega. Tsi kll, kui se jutuks tuli - ta annab mulle vimaluse olla rohkem liinimene, kui ma oleksin loomulikult, ilma temata. Temaga suheldes saan ma olla puhas vi vhemalt puhtam, vhem mritud rpastest emotsioonidest. Ma ei pea suhtlema keskmise inimesega! Pealegi, ta kaitseb mind."
	"Kas ta on siis ka teist parem?" ksisin mtlikult. Ma ei suutnud juda seisukohale, kuidas ahvi poole vaadata. Vide, et ta on mistusega, tekitas teatud delikaatsuse - humanoidi, niteks, ma ju ei jllita nagu eksponaati. Pealegi oli ahv kllalt kogukas ning vis ju solvuda... ei, see vist kuulub rpaste emotsioonide hulka. Ahvil, muide, mingeid probleeme ei tekkinud: ta vaatas mind pidevalt pika pilguga.
	"Ei, loomulikult pole ta minust parem," vastas Belo pahaselt."Ma olen temast paraku siiani targem ja jn temast targemaks arvatavasti kogu oma eluks. Jb ainult loota, et tema, tema liik edasi arenedes muutub targaks, ja ilma rpaste emotsioonideta... Kahjuks ma pole pshholoog ja ei tea."
	Jrsku meenus mulle, et ma pean tegelikult Max Belo Maa Fderatsiooni toimetama. Vtsin laualt viski ja rpasin tubli smu. Ahv vaatas seda pealt ja hakkas end sgama.
	"Vabandust, mis teie nimi on? Veider, et nii thelepanuvrsetest katsetest pole midagi kuulda olnud," tlesin kerge aupaklikkusega.
	Nagu ma lootsingi, ignoreeris mees teist lauset ja vastas ksimusele. "Max Belo. Ja teie?"
	"Frank Steen."
	"Peaaegu meeldiv tutvuda," thendas Belo. "Te vhemalt kuulasite ja jite mttesse."
	Ahvidelei ole emotsioone, mtlesin hajameelselt. Tnu sellele ei saa Max Belo arvatavasti viimaseid kuigi sageli avaldada. Nii ta jagabki mulle he kega plgust ja teisega tunnustust.
	"Kas teie kasvandik sai meie jutust aru?" ksisin uudishimulikult.
	"Ei, sna vhe," lausus Belo. "Tema jaoks oli siin liiga palju emotsionaalseid probleeme. Ta tunneb enda ja meie liigi puudusi ja voorusi, ent tema jaoks pole probleemi, kumb neist peaks eksisteerima ja kumb mitte ja nii edasi."
	"Kas siis meie liik ei peaks eksisteerima?" prisin kiiresti.
	"Laskusin reainimese positsioonile," nentis Max. "Lihtsalt tavalisele inimesele ajaks hirmu nahka seegi mte, et ahv on vimeline teda hvitama, kuigi ahv seda teha ei taha. Melge, ta oskab pssi lasta! Teibasse viimane kui eksemplar!"
	"Ja kui mitte teibasse, siis vhemalt tuleks talle kuidagi selgeks teha, et inimesed jagunevad halbadeks ja headeks, halvad on sealpool piiri, seal planeedil, vi elavad niteks mber nurga; ja ahv peaks hoopis nende pihta tulistama," lisas Belo prast mttepausi.
	Aga ehk on ta hoopis oma ahvidega nelja aasta jooksul ksinda kosmoses lolliks linud? Kib ringi ja plgab inimesi...ei, keskmisi inimesi... aga need on ju kige sagedamini esinevad, jrelikult ikkagi inimesi leldse, lihtsalt patoloogilistel phjustel?
	Mida nad temast Maa Fderatsioonis tahavad? Ah, ige, ta oli ju vljapaistev teadlane impeeriumi sjatstuses - mateeriamuunduri tehnoloogia kuulub siiani kategooriasse N-1 ja jrelikult sjavelastele. Vib-olla leiutab Belo veel midagi kasulikku.
	"Meeldiv oli vestelda," tusis mees lauast. "Jaa. Ahvidega on muide vga huvitav rkida maailmast ja teadusest. Neil on loov lhenemine."
	Ahv oli samuti tusnud ja vaatas peremeest. "Head htut," tlesin neile jrgi.

	"Kas sul vorm on kaasas?" prisin Linderilt. Mu poisid tundusid kuidagi roidunutena - polnud tegelikult ka mingi ime, arvatavasti ei vastanud minu lesande titmise kulg nende ettekujutusele eriosakonna ttaja seiklusrikkast elust. Linder niteks oli jtnud oma magamisasemele MF poolt vlja antud tutvustava brozri "Seksuaalelu Dantil", nii et igavus paistis maad vtvat.
	"Vastavalt teie korraldusele on vorm kige sgavamas kapiphjas," raporteeris noormees kindlalt. 	"Jtta," tlesin lhidalt. "Ma ksisin, kas see on sul kaasas?"
	Linder kehitas lgu. "On kll."
	Ma teadsin seda ette. Vi veel, tookord olin ma ise samasugune ja kaks asja, mida ma endaga alati kaasas kandsin, olid relv ja munder. "Niisiis, sa paned selle selga, lhed hotelli ja otsid les Max Belo. Sa tled talle... Seda tpsustan. Kitud tievolilise MF esindajana. Ahjaa, mikrofoni paneme sulle kaasa. Ja ei kasuta mingil juhul relva. lesanne arusaadav?"
	"On."
	"Siis mine ja pane end riidesse. Sa tled talle..."
	Linderi nbis oli videosaatja, nii ji mulle vaid puldi taga istuja osa.

	Linder kndis mda koridori ja ji numbritoa ukse ette seisma. Koputusele kostus vastuseks lhike "Sisse!"
	Toas oli standartne sisustus. Max Belo istus tugitoolis ja teda oli ilmselgelt lugemisel segatud, sest lahtine raamat oli seljaga lespoole tugitooli krvale asetatud. Ahv vedeles sna veidras asendis diivanil ja loomulikult hoidis revolvrit kummaski kpas.
	Kui nad mu Linderi nd teise ilma lkitavad... Seda siiski ei juhtunud. Belo nol vljendus teatud llatus ja ta raputas pead. Viimane zest oli ahvile meldud, kuna loom pani relvad kest. Tsi, need jid tema kpaulatusse.
	"Eriosakond?" snas Belo nentivalt. "Mida siis teil vaja lheb?" 
	Linder ei sattunud segadusse. "Max Belo, palun kuulake see ra, mis mul elda on. Ma olen tepoolest Eriosakonnast. Ma ei hvarda teid mitte millegagi. Mul on lihtsalt ettepanek - tulge Maa Fderatsiooni tagasi."
	"Ahsoo," thendas Max iroonilisel ilmel. "Huvitav, millega te oma ettepanekut phjendate?"
	"Me hindame teid kui vljapaistvat teadlast. Keegi ei taha teha teile takistusi teie ts. Aga ei saa lubada, et teie t langeks mingite muude judude ktte." 
	Belo kehitas lgu. "Kas teid rahuldaks, kui ma lubaks laeva prast oma surma kigi tdega hku lasta?"
	Mina ekraani taga ei taibanud. Linder samuti mitte, sest vastust tuli oodata. "Aga milleks nii?" ksis noormees siis.
	"Et ei satuks valedesse ktesse," muigas Belo. "Muide, rge laske end eksiteele viia. Loomulikult ei anna ma teile mingeid lubadusi. Mul on selleks tielik alus. Aga kas hkulaskmine rahuldaks teie - hm, ametkonda?"
	"Ei," snas Linder otsustavalt. "Te olete ehk isegi geenius ja teie td kuuluvad inimkonnale."
	Ma olin teinud Linderile selgeks, et Belole tuleb komplimente elda vimalikult rohkem. Noormees paistis olevat andekas, vhemalt ei loopinud ta neid teemast mda.
	"Inimkonnale?" ji Belo mttesse. Pagana trikimeister, arvasin ekraani uurides. Nd ta annab Linderile etendust. "Aga inimkond on ju abstraktne. Millega on garanteeritud, et mu leiutised vi avastused ei satu poliitikasse?" ksis mees arutlevalt. "Nad hakkavad ehk teenima riiki, struktuuri, seega teatud hiskonna vormi. Aga kui inimkonnale on sellest hoopis kahju?" Belo toon oli naiivselt arutlev ja tiraad lppes tiesti oodatud ksimusega:"kki suudab teie organisatsioon selle tagada, et mu asjadest saaks puhas teadus? Ma olen ju Maa Fderatsioonist juba nii kaua eemal olnud, ehk on teil uusi seadusi?" 
	"Ei tea," vastas Linder kohmetunult. Eh, noormees, ikka lksid haneks, mtlesin nukralt.Aga nojah, mina olen Beloga kskord enne rkinud, tema ei ole.
	"Mis alusest te enne rkisite?" pris Linder kki. Belo nost kadus hetkega mtisklejailme. 
	"Olgu, rgime tsiselt. Ma arvan, et Eriosakonnale meeldib nii Keskplaneet kui Maa, eks? Minu keeldumise aluseks on ainus vabaduse allikas, nimelt jud. Noormees, ma ei tea, kas te olete midagi kuulnud tuumarelvast? Vaadake, see pomm on 20. ja 21. sajandi relv. Kolonisatsiooniajastuks oli seda juba limiteeritud koguses ja hiljem veti leldse kasutuselt maha, kuna saastas liiga palju ja sellega rnnatud planeete oli praktiliselt vimatu koloniseerida. Kaitses ei omanud ta samadel phjustel mtet. Arusaadav? Niisiis, Maa Fderatsiooni ma tagasi tulla ei kavatse. "Odeolil" on pris korralik tuumarelv ja kui minuga peaks midagi juhtuma, toimetab laeva lejnud meeskond selle Keskplaneedile ja kui vimalik, siis prast ka Maale. Kui te ilmtingimata kavatsete mind sundida, vite neile saata korralduse evakuatsiooniks."
	Max Belo ji Linderi noilmega vi enda jutuga arvatavasti rahule, sest ta muigas. "Noh, hvasti," lausus ta lpetuseks. Pilt mu ekraanil nitas ust ja seejrel koridori.
	Infoteenistuse andmed tuumarelva kohta olid enam-vhem samad, kui Belo lhikokkuvttes toodud. Relv kuulus mitte ainult Maal, vaid ka kogu Galaktikas koloniseerimiseelsesse ajastusse. Tsi, paar planeeti olid impeeriumi ajal Impeeriumi rnnakut pdnud tagasi la, kuid selline sda vrdus enesetapuga. Infoteenistuse andmetel oli AGF-14 nimega Landara senini tugevalt radioaktiivne ja ilma mistuslike eluvormideta. Hea perspektiiv Maale ja Keskplaneedile, mtlesin  Infoteenistuse levaadet ekraanilt kustutades.
	Santaaz. hvardus hvitada oma koduplaneet ja oma riigi keskus. Ei, siiski, Belol polnud riiki. Muidugi, ji ka variant, et Belo oli Infoteenistuse andmeid kasutades loo lihtsalt vlja melnud.
	Mind segas viimast arvamast vaid ks asjaolu. Tuumapommi valmistamine ksikisiku poolt oli infoteenistuse andmetel meldamatu, kuid Belol oli muundur, liiati kuulusid tuumareaktsioonid just muunduriteadlaste spetsiifikasse. Ma ei ninud htki arvestatavat argumenti, mis takistanuks Belol pommi ehitamast.
	Aga mulle oli antud lesanne.

	Meeskond vttis mind vastu kllaltki tobedate ootusrevate ngudega. Iseenesest on see ks ppessteemi mdalaske, mtlesin hajameelselt. Ei saa korraga petada iseseisvat mtlemist ja austust komandri otsuste vastu. Rkimata juba sellest romantikast, mida nad kokku kuhjavad "esimese komandri" mber. Isegi mingi totakas film jooksis sellise pealkirjaga, meenus mulle. Vaevalt et oleksin hakanud oma pead vaevama kasvatust puudustega, kui poleks olnud ilmset vastuolu poiste ootusrevate ngude ja minu mtete vahel - mina, ks "esimesi komandre", suur eeskuju ning vapruse kehastus, ei osanud parajasti midagi tarka vlja pakkuda.
	"Kuidas Zalgin ennast tunneb?" prisin rabedalt. 	"Paraneb, kuigi visalt," raporteeris Albe. "Vist peva - kahe prast muutub rkimisvimeliseks." 	"Hea," tlesin lhidalt. "Albe. Vtad "kutsika", Zalgini ja memorandumi tema jaoks. Paned ta haiglasse ja tuled tagasi. Asuda titmisele!" Noormehe ngu venis pikaks.
	Zalgini lesanne oli lihtne - prast meie lahkumist pidi ta MF infokanalit pidi saatma teate Belo hvardusest Keskplaneedile. Meie seda teha ei saanud, kahjustamata oma piraadireputatsiooni: konspiratsioon ennekike; mis pagana piraadilaev see on, kes lheb omapoolsele sidele Eriosakonnaga? Isegi kui seda poleks keegi suutnud tpsustada, oli  MF`ga leldse suhtlemine kahtlane. Zalgin oli aga memorandumi jrgi "Hai" pardal olnud eriosakondlane, nii meie prestiiz ei kannatanud.
	Kuid meeskonna suhtumisest sain ma aru. Eriosakonna romantilisusega ei sobinud kuidagi komandr, kes oma mehe maha jtab.


	"Mis seal on?" pris Linder lbematult. Binokkel oli Erni kes. Noormees lasi selle alla ja thendas siis:"Terve kari dresseeritud ahve." Linderi ngu venis pikaks.
	Belo oli praktiline. Milleks rakendada tdel palgalisi, kui vib kasutada meeskonda? Liiati oli krb inimthi, nii et uudishimulikke polnud karta. liiva laadimine konteineritesse kis hoogsalt kolme pumba sahina saatel. Ts oli tervelt kaheksa ahvi, kuus tegelesid pumpade ja torudega, kaks juhtisid tstukit. Belo titis kontrollfunktsioone, see thendab, ei teinud midagi. Niisiis, heksa paari valvsaid silmi, ja t juures kandsid ahvid jultunult kahte kabuuri rihmadega klgedel.
	Meenutasin krmesti mateeriamuunduri judlust. Belo vajab juba hperruumimootorite jaoks parasjagu liiva, nii et umbes ndala veedab ta siin kindlasti, kui tid samas vaimus jatkab. Aga prast seda on ta linud ja ma vin pda tuult vljal. Hm, tema santaazis kis jutt mehest endast, aga ahve ja tehnikat ei maininud keegi...

	"Lheme kahe "kutsikaga" krbesse," kamandasin otsustavalt. "Punkt kell kaks rndab "Hai" "Odeoli", piloteerivad Albe ja Linder. Rnnata tisvimsusel, kuid laeva mitte ohtu panna. Viis vabatahtlikku minuga."

	Han juhtis krbe kohalgi "kutsikat" sna oskuslikult. Pike peegeldus liivalt, taevas oli vastikult hele ja hoolimata sellest, et "kutsika" sees psis normaaltemperatuur, tundsin palavust. "Niisiis, kohtadele. Kigepealt tulistame "kutsika" puruks, seejrel konteinerid. Vib ka ahvide pihta, aga Belot mitte puutuda! Kui kindlad ei ole, rge laske. " Heitsin pilgu kaardile. "Han, tiskiirus! Veelkord - huupi mitte tulistada!" Poisid olid kohad sisse vtnud. Igaks istus oma ekraani ees, ks ksi laserikangil ja teine oma sektori automaatikaklahvidel. Kell sai kaks.
	kki lhenev krbemaastik tekitas kerge iiveldustunde - et nad nd nrvi ei lheks! Ah, kuradile, seda on nad krini harjutanud... Vaatevlja ilmus Belo tplats. "Vlisheli, filtritega," kamandasin. Han puudutas kaht klahvi.  Samas olime otse "Odeoli" kutsika kohal. Jrgnes pimestav plahvatus. Mu poisid oskasid pris tpselt lasta...
Siis muutis Han kurssi ja krb sattus hetkega horisontaalist vertikaali. Teine "kutsikas" ilmus  vaatevlja. "Konteinerid - valmis olla!" Ahvid jooksid nagu nukud maketil. Shvatused. Vihane   vilin li mu krvad lukku. Need tprad olid kigest hoolimata oma laserid ktte saanud, kirusin rritunult. "Han, lheme ra!" Prandas oli viis kena jrjestikust auku.
	"Nad said mootorisse," thendas Jup kitselt. Heitsin pilgu ekraanile. Radariskeemilt vis thele panna, et meie teine "kutsikas" oli liival klili. Krb kerkis uuesti vertikaali. "Han, lheme ra," ksutasin jrsult.
	"Kuulan," lausus nooruk sngelt. Mahajnud "kutsika" juures shvisid lasud. Siis kadus tplats vaatevljast.
	"Kiivrid phe," tlesin ja andsin eeskuju. Aktiviseerisin side. "Hai" oli ringorbiidil tagasi.

	"lesanne tidetud, meeskonna hulgas kaotusi ei ole," raporteeris Albe puiselt. ""Odeol" vljus ettenhtud orbiidilt, lahingut vastu ei vtnud, meie jlituse peale tulistas mned korrad ja seejrel rakendas kaitseseadet. Koos seadmega avatud tule peale, olles saanud neli ulatuslikumat tabamust, taandusime. Augud sektorites 12, 14 ja 16 on parandatud, sektorid 31 kuni 38 tuli eemaldada."
	Ma sain ta meeleolust aru, kuid mul polnud aega talle isalikku loengut pidada. Kui me oleksime needsamad viis auku saanud mootorisse, mitte prandasse, poleks htegi kutsikat tagasi tulnud, ja hurnnakul on ahvidel mrksa lihtsam pihta saada meile kui meil nendele - "kutsikad" pole meldud pindala pihta laskmiseks.

	Max Belole tlitamine ilmselt ei meeldinud. Teda orbiidilt leidmata prdusin infoteenistuse poole. Selgus, et "Odeol" lahkus suunas, mis sai teda viia ainult Loganale.

	Ahvid polnud vaevunud oma tegevuse jlgi krbest ra koristama. Me ei leidnud isegi kedagi matmiseks - ilmselt oli jrgmine tabamus mootorisse vitluse kiiresti lpetanud, sest meie kutsika rusud vedelesid mda krbe phjalikult laiali. he konteineritki krvalt leidsime ka kuivanud vereloigu - ainus mrk, et ka ahvid visid kaotusi kanda.

	Planeet Logana, asukad - humanoidid, majandusssteem eksportiv - importiv, Maa Fderatsiooni koloonia. Suuri krbeid, nagu kataloogist selgus, ei olnud, kll aga oli arvestatav maailmaookean.
	Meeskond oli sngeks muutunud. Kohati tundus mulle isegi, et nad hauvad midagi tsisemat. nojah, aga mssama nad ei hakka, seda pole neile petatud.
	Meeskonnast oli jrgi ksteist meest ja komandr.

	Ma oletasin, et Logana Belole ei meeldinud. Dant oli siiski sltumatu planeet, seega hoopis midagi muud vrreldes MF koloonia, perifeeria selle osa vaieldamatu keskuse, meie riigi smboliga. Liiati oli kogu paik armsalt tehislik - planeedi suurim kontinent kujutas endast suurt sood, olles geoloogilises mttes kllalt sja kerkinud. Liiati oli planeet MF mistete jrgi veidi liiga kaugel pikesest, kllalt stabiilselt jahe - ilma MF tehnikata oleks ta asustatud ehk mne tuhande aasta prast.
	Seevastu nd asus planeedil kaheksa linnatpi asulat, impeeriumi aegadest saadik hambuni relvastatud. Siin olid pooled elanikud, hoolimata rahvaarvu pidevast kasvust mbruskonna planeetide arvel, ikka veel MF pritolu.
	Tsi, ookeanil oli siiski ka pris palju tugevaid kaldaid.
	Me lendasime prast orbiidiloa vtmist "kutsikaga" vlja. Infoteenistusel polnud "Odeolist" mingeid andmeid.
	"Allapoole pilvi," kamandasin. Tnu ookeanile ja soisele kontinendile polnud vljastpoolt midagi nha.
	"Siin me kaua piraate ei mngi," tlesin. Me lendasime le esimese linna. Selle kohal pikeeris pidevalt "kutsikaid". Kaks tkki olid meile juba sappa, see thendab, meie kohale, platsi vtnud.
	"Ega nad meid alla ei lase?" pris Linder.
	"Mitte enne, kui me laskuda vi tulistada pame," tlesin. "Kuna me kumbagi ei tee, vite neile mitte thelepanu prata."
	All jooksid le tumehalli maastiku pikad hbedased triibud, likusid omavahel, vajusid madalamaks ja tusid krgemaks - MF arhitektuur, umbes kakssada aastat vana, sajad ja sajad tunnelitega hendatud hooned, millede vahel maandumisvljakud. Kike seda kandis tihedalt kokkupressitud ja toestatud soomuda.
	"Siit pole midagi tahta," tlesin. "Mis laik see seal linnast vljas on?"
	"Observatoorium," teatas Ern, kelle hooleks oli ekraanilt kaardi lugemine. "Jlgimisjaama osa, htlasi ka Infoteenistuse registreerija."
	"Vga hea," tlesin. "Selle me vtame." Ma vaatasin mtlikult lakke. "Linder, maandu veidi eemale, nii et meid nha ei ole. Natuke sopaseks me kll saame..."
	Observatoorium, hbedane khm, paistis juba prast esimest sammu siinses pdelas pinnases totatud maana. Meid vajumast takistavad kompressorid keerutasid hulganisti pori laiali ja loojuva the valgus muutis pildi kllaltki pentsikuks, kuigi sna maaliliseks.
	Kandvale platsile judes ohkasin kergendatult. Egas midagi. "Haudvaikus," laususin kskivalt. "Ja rge le pingutage!"
	Kahe minuti prast oli plats puhas. Kndisime observatooriumi nagu iged mehed kunagi, mdudes hvardavast kaitsessteemist, paralseeritud valvurist ja noogutades viisakalt mehe puldi taga istuvale Linderile. 
	Nagu nha vis, polnud meeskond "Odeoli" varustamisel kitsi olnud. "Odeoli" pardal leidus impeeriumi ajal laialt kasutatud "orbiidirvel"- lihtne, kuid salastatud seade, mis laeva automaatselt vral orbiidil teatud arvu kraadide kaugusel omanikust hoidis, segades ka radaripilti. Belo oli end sappa haakinud vanale kaitsesatelliidile, mis, nagu selline aegunud praht ikka, suuruselt piisavalt hiiglaslik. Satelliit oli juba ammu stabiilsuse kaotanud ja arvatavasti pidi peatselt alla vetama - et Belo  valis nii phjaliku maskeeringu, tegi mulle headmeelt. Meid peeti tsisteks vastasteks. Belo raatsis meie petmiseks topelt rikkuda kosmoselennu reegleid.
	Mehe aadress planeedil polnud lihtne ksimus - maailmaookeanil olid igal pool kaldad. Siiski vis arvestada, et millalgi peab Belo oma konteinerid laeva toimetama. Observatooriumi jlgimisaparatuuriga oli edasine lapsemng.

	Han piloteeris jlle "kutsikat". Sedapuhku pole tal vhemalt mssamiseks phjust, mtlesin heatujuliselt. Tulime mere poolt, vastu kohaliku the punakat kuma, poisid igaks juhuks valmis lasereid juhtima. "Kaares le," kamandasin. "Albe, valmis olla! Kiivrid phe! Lks!"
	Rannal tuprusid valge gaasi pilved. Han maandas oskuslikult "kutsika" ja me sstsime vlja.
	Belo lamas pris llatunud ilmel he konteineri juures. Tema ahvid vedelesid siin-seal, hel neist oli isegi olnud reaktsiooni laserpstol haarata.
	"Kandke Belo sisse," kamandasin. "Kiiresti! Tuul on tugev ja pomm hakkab juba otsa saama!"
	"Aga ahvid?" protesteeris Albe.
	"Pole aega," tlesin lhidalt. "Kiiresti nd!"
	Valgest suitsust vljaviiduna avas Belo "kutsika" sees istudes pris kiiresti silmad. "Ahah, Frank Steen," nentis ta. "Seda ma arvasin. Misasi see oli, kui ksida tohib?"
	Muigasin endaga rahulolevalt. "Kige tavalisem gaasipomm, kasutatakse haruldaste loomavormide pdmiseks uutel planeetidel," selgitasin lahkelt. "Tsi, loomsed vormid eelistasime maha jtta." 
	"Kuulge, Frank, kas te prgu ei taha minna?" pris Belo. "Ma ju rkisin teile oma pommist."
	"Ja muuhulgas tlesite, et teie ahvidel pole tundeid, vaid instinktid, ja teid nad hoiavad. Siit ma jreldan, et vaevalt nad eristavad teie kohta kivat valeinformatsiooni ehtsast. Ma kavatsen nendega kokku leppida."
	"Muide, ma vaatan, te tunnistate neid mistuslike olenditena," mrkis Belo irooniliselt.
	"Minule jb vihmauss isegi siis vihmaussiks, kui ta kahel otsal kndima hakkab," vastasin asjalikult. "Ja pealegi, teie ahve vib ju kohelda dresseeritutena. Aga mis siin filosofeerida..."
	Samas hakkas hiresignaal huilgama. "Relvile," kskisin reflektoorselt. "Hilja," nentis Belo muiates. Han suunas harjunult vastavalt hulahingu reeglitele "kutsika" ninaga lespoole ja prkas ekraanist eemale. Meie kohal asus "Odeol".
	Sstsin ettepoole, et juhtimine le vtta. Belo hikas mulle jrgi:"Pea!" Samas li huvool mind pikali. "Kutsika" juhtimisosa enam polnud.
	End psti ajades ngin Albet vlt revolvrit kiskumas. Virutasin talle kigupealt rusikaga ja relv lendas eemale. "Linder, hdamaandumine!" rgatasin. Noormees li tpse liigutusega punast klahvi. "Kutsika" kalle kadus ja sstik hakkas sujuvalt laskuma.
	Loomulikult olid ahvid meist kiiremad olnud. Maandumishetkel sihtisid meid meie paremal tiival neli "Odeoli" "kutsika" patareid, juhuks kui me peaksime unustama, et emalaev meil ikka veel pea kohal ripub.
	Albe tusis psti. "Ma nuan, et me kasutaks teda nagu pantvangi," snas ta vihkaval pilgul mulle otsa vaadates. 
	"Ahvidel on kiirem reaktsioon," tlesin rahulikult. "Neid on Belo tapmisega mttetu hvardada, lhevad le meie laipade. Ja viisakust pole teile, noormees, ka vist kunagi petatud... Astuge laseritest eemale ja pange relvad maha." prdusin lejnute poole. "Belo, te vite kaduda kus kurat."
	Mees ei kavatsenud sellega kiirustada. Ta astus  ukse juurde ja hikas midagi pris veidra intonatsiooniga. Silmapilkselt avanes hes "Odeoli" "kutsikatest" vljaps, kolm ahvi tulid vlja ning suundusid automaate laskevalmis hoides ahviknnakul meie poole. ks neist vttis sisse astudes minu sihikule ja kaks lejnut sihtisid teisi.
	"Vaadake, Frank, mul pole juba pikemat aega olnud kellegagi filosoofiast rkida, " tles Belo irvitades. "Aga teie vite oma sdu  minuprast edasi mngida," prdus ta mu meeskonnaliikmete poole. "Lhme." 
	Ahv koputas mulle automaadiga lale. Astusin kuulekalt vlja. 

	Belo juhatas mu otseteed "Odeoli" juhiruumi. "Frank, ma loodan, et te ei tee lollusi," tles ta. "Te vite siin end tunda nagu kodus, kuid kakelda ei soovita, nemad oskavad paremini."
	"Mismoodi nad meile jrgi judsid?" prisin hapult.
	"Mul on v kljes vike labane saatja," muigas Belo. "kstapuha. Nd tuleb siit ilmselt lahkuda."
	Peale saatja olin maha maganud veel he asjaolu. Belo ei tundnud mingit aukartust seaduste vastu. Teise suurusjrgu laeva atmosfri viimise eest oleks igaks eluks ajaks kaptenipaberitest ilma jnud. Max Belole esitataks aga arvatavasti tsisemaidki pretensioone kui kosmoselennureeglite rikkumine ja pealegi ei huvitanud teda ldse mingisuguse Logana loodusele tehtud kahju. Oma vastase alahindamise tttu olin vang ja sellega tuli teadmata ajaks leppida.

	Vtsin hes juhiruumi toolis istet. Belol polnud 
minu jaoks esialgu aega, ta tegeles laeva liikumistee lbimtlemisega. Ma asusin ringi vaatama.
	"Odeoli" juhiruumi juures pani mind kige rohkem imestama selle kllaltki moodne stiil. Siin polnud juttugi tagaseina kaunistavast kullatud Maa Fderatsiooni smbolist,mida mletasin enamikelt impeeiumi lpuaastail ehitatud sjalaevadelt. "Odeoli" puhul olnuks see veel loogilisem - oli ju tegu kolonisatsioonilaeva sdame, juhtimiskeskusega. Vta npust. Laeva keskus, tehnika jrgi kll impeeriumiaegne, meenutas disainilt pigem uuemaid tehnokraatlik-tiseid kujundusi, kuigi oli niteks "Hai" vastavast ruumist oma kolm korda suurem. Kuplikujulise lae matt toon vihjas sissellitamata ekraanile. Oma paarikmnele operaatorile ettenhtud paneelid kaardusid mber juhtkonnale meldud peapuldi. Kujutlesin hetkeks, kuidas ma astuksin siia saali lahingueelses situatsioonis - tkasse signaalide laulu, hku joonistuvate ekraanide vrvilisusse, lhikeste kskude kmavusse - ja ekraanidel joonistub mu enda "Hai", arvuti loeb hvitatuskoefitsenti... Brr.
	Oma osa  viksemaid pulte leidus kllap seinteski. Range disainiga aparatuuri kompenseeris mnevrra istmete massiivsus ja mugavus.
	Belo keeras end tooliga ringi. "Niisiis," tles ta endaga rahulolevalt. "Teie prast pean ma endale juba kolmanda planeedi otsima! Aga muuseas, minu suhtumist teisse see ei muuda, lpuks on see teie t. Te vite end tunda nagu kodus, ma juba mainisin. See thendab, valige endale vlja sobiv tuba - neid on siin piisavalt, kndige ringi,kus tahate, kuid rge puutuge lliteid, mille otstarvet te ei tea. Kui tekib ksimusi, ksige, seletan meeleldi. Tunnen oma laeva le piisavalt uhkust, et sellest kasvi pev lbi rkida. Muuhulgas, kui te tahate pgeneda, tehke proovi. Mina teid takistama ei hakka, kuid meeskonnale juba tlesin, et nad teid silmas peaks. Nad kik on ahvid, muide. Samuti, kui teile meeldib relva kanda, laske aga kia, mu meeskonna laskmisoskusega peaksite kah juba tuttav olema."
	Kuulasin tema tiraadi kaunis rahulikult ra ja nentisin, et sjaline vljape jtab igahele omad jljed. Laevakapteni rollis meenutas Belo mulle teisi tuttavaid, kes mind samuti sarnaste tekstidega olid nnistanud. "Aith lubamast, aga mulle ei meeldi relva kanda," tlesin viisakalt.
	Belo lausus:" Hm. Te olite selle grupi komandr?"
	"Jah."
	"Mis auaste teil on?"
	"Eriosakonna komandr," vastasin muiates.
	Belo ji tpselt nii nutuks, nagu ma olin oodanud. "Ah, pagan teie Eriosakonnaga," tles ta siis.
	Ma aimasin umbkaudu tema mttekiku. Nagu kigil impeeiumiaegsetel teadlastel, oli ka temal mingi auaste ja oletatavasti tahtis ta enda oma minu jrguga vrrelda. Nojah, uudiseid vis Belo ju oma laevas vastu vtta ja Eriosakonna olemasolust teada, aga sisemisest struktuurist polnud tal kll aimugi.
	"ldiselt on nd neli kaunis thja tundi," nentis Belo. "Kuidas soovite, kas tutvute omal kel laevaga vi ehk ma olen giidiks?"
	"Parem juba teie," arvasin.
	"Minugipoolest," tles Belo. "Vaadake, "Odeol" on suureprane laev ja paraku, minu eluviiside juures pole mul kunagi olnud juhust kellegi ees sellega kiidelda." Hoolimata mehe ldiselt iroonilisest toonist tundus vide mulle pris teprasena. Max ajas end toolilt psti.
	Juhiruumi tulles olime lbinud kaunis pika koridori - loomulikult asus juhiruum laeva keskel, ent koridor oli olnud kaarjas. Belo kinnitas peagi mu oletusi laeva ehituse kohta. ""Odeol" on sfrilise struktuuriga," lausus ta jrjekordset ukseklahvi puudutades. "Juhiruum asub keskel, seda mbritseb  laboratooriumite kompleks, korrus allpool meeskonnaruumid, nii leval kui all laod,  taga mootoriplokk koos generaatoritega. Vlimine ring: "kutsikad" ja "herilased" sahtides, samuti laod. Vljaulatuvad suuremad osad,mida te ehk varem ngite, kujutavad endast kaht kaheksanda suurusjrgu autonoomset laeva, mis "Odeoli" klge kinnitatuna moodustavad emalaevaga htse terviku."
	Minu ilmet nhes Belo muigas. "Loomulikult pole see asjaolu leidnud kajastamist "Odeoli" ehitamise dokumentides, millega te ehk Keskplaneedil tutvusite. Ma kahtlen, kas meile oleks alles jetud laev, mis kujutab endast vikest armaadat ja tuleju poolest suudab edukalt vistelda kaasaegsete patrullidega. Muide, asjaolu, et ma ksinda ei suuda "Odeoli" mehitada, oli mulle esimesel aastal kllaltki arvestatav stimulaator ahvidega katseteks."
	"Kas teie meeskond oli, tleme, Harma lahingu ajaks, juba olemas ?" ksisin huviga. 
	"Te tahate muidugi teada, miks ma he vi teise poole peal stta ei astunud," thendas Belo. "Ausalt eldes on igasugune patriotism mulle kllaltki vras. Pealegi oli niikuinii selge, millega see sda lpeb. Impeeriumi teaduskeskuse ttajana omasin ma umbkaudset levaadetselle ressurssidest ja oli vhetenoline, et kik teaduslikud ttajad, keda sjatstuskompleks oli kokku ajanud, suudaksid jalga lasta isegi siis, kui nad seda tahaksid." le Belo no jooksis vari ja ta ji peaaegu poole sna pealt vait.
	Me seisime kllaltki suures saalis, mis oma sisustuselt peaaegu meenutas mne suurema laeva juhiruumi - tuttav juhtimispultide rohkus, suur ekraan, krgete seljatugedega toolid siin-seal. Ainult ruumi keskel asus suur tundmatu seade, mis hlmas umbes kolmandiku ruumi territooriumist. Vliselt oli aparaat kast nagu ikka, ainult kontrollpaneelide krval - neid oli neli - asusid mingid vljundavad. Mulle meenutas seade absurdselt suurt kohviautomaati. Igatahes praegu see ei ttanud.
	"Vike muundurisaal," selgitas Belo. "Ma kardan, et sellise vimsusega aparaati MF ksutuses ei ole. Teie mateeriamuundurid toodavad kll edukalt toorainest toorainet, vabastades htaegu energiat, kuid see aparaat tegeleb juba struktuursete vormidega. Ta on ieti muundur-tpsuskiirgur. Teaduse seisukohast on isegi sellel teatav vrtus, et see riist vimaldab valmistada sellise kristallilise struktuuriga keha, nagu mina tahan, see thendab, kui mulle meeldib paigutada niteks nelja klooriaatomi asemele soolakristalli ks rni, ja seda molekuli tpsusega, ei pea ma mingis laboratooriumis jndama.
Phimtteliselt on see nide muidugi kosmoselaevaga sse jlitamine. Aga DNA struktuuri muutmisel on see aparaat igati omal kohal." Belo muigas viltuselt. "Mateeriamuundur kuulub sjaliste objektide hulka, eks ole ?"
	Noogutasin snatult.
	"Kui selle aparaadi taha lasta paar-kolm sdametunnistuseta sjaveteadlast, muutuks terve MF`i sjaline doktriin. Kui maha arvata liikumiskiirus, mis paratamatult oma piirid seab, viksin ma ainuksi "Odeoliga" pidada sda terve galaktika vastu. Minu tuumapomm on lapsemng, vrreldes selle aparaadi vimsusega. Nojah, kll aga on pomm teatud ametnikele arusaadavam, kui superbakterrelv, mille siin viks kolme minutiga toota. Kui te juba siin olete, vite niteks tegeleda oma erialaga - eriosakond on ju sjalise vljappega, eks ole ? - melge, kuidas saaks praktikas vlja ngema niteks planeedi hivamine, kui teie ksutuses on vees eksisteeriv viirus, mis muudab inimeste vi humanoidide kopsud tiesti tahkeks, ja ainult teil, rndajatel, on teine eluvorm, mis elutseb teie kopsus ja pistab mnuga neidsamu viirusi, tootes sealjuures puhast hapnikku." 
	"Nojah, aga kas see pole fantaasia," tlesin vimalikult skeptilisemalt. Mind veensid Belo argumendid tegelikult hsti, kuid ma ei tahtnud endast kergeuskliku muljet jtta.
	Belo astus otsustavalt ekraani juurde. Ekraan li helendama ja sellele joonistusid kataloogid. Belo leidis mne aja prast otsitava ja viipas ekraani suunas. "Palun," tles ta. "Kepikujuline, meenutab veidi Airdil levinud hingeldustve phjustajat, millest ta ka muide tuletatud on. Ainult et nukleiinhappe struktuuris on kaks muutust ja ks krvalahel, mida originaalil ei ole."
	Bioloogiat pole mulle keegi kunagi petanud. Ma ei osanud kuigi palju arvata ekraani titva pulga kohta, milles oli detailselt vlja joonistunud rngast meenutav struktuur. Viimase juures oli punane nool,ekraaninurka titis molekuli mudel ja mingid keemilised valemid.
	"See on npuharjutus," tles Belo. "Mul oli vaja katsetada oma aparaadi efektiivsust ja kontrollida, ega ei eksisteeri niimoodi toodetud organismide juures mutageenseid tegureid - noh, niteks vib neid teoreetiliselt phjustada muunduri energiavli." Belo naeratas. "Ei eksisteerinud." 
	"Kas see aparaat on teie looming ?" ksisin, et millestki lihtsamast rkida.
	"Kuidas vtta," lausus Belo lakke vaadates. "Ksit seisukohast kindlasti. Mina monteerisin ta kokku - vi tpsemalt muidugi minu remondirobotid. Aga mis puutub ideesse... ldiselt oli igasuguseid ideid, kui me esimest mateeriamuundurit vlja ttasime. Kui meil oli vhegi vaba aega, meeldis meile nende le targutada. Vib-olla oli tpsuskiirgur minu idee: minul lks seda vaja. Aga tegelikult on see muidugi vaid ldidee tiustus, teatud fundamentaalnhtusele ehitatud ks mudelitest. Avastuse thtsus seisneb selles, et seda nhtust ldse osatakse kasutada."
	Loeng sarjast "eriosakond ja teadusringkonnad," mtlesin veidi tigedalt. Belo jutus oli moraliseerimislhna. Ilmselt oleks eriosakond pidanud Belo pdmiseks vrbama kamba fsikuid vi biolooge, kuid nendega oleks ta ehk liiga hsti hise keele leidnud.
	"Olgu, lheme edasi," snas Belo puldist eemaldudes. "Jrgmine laboratoorium on spetsiaalselt ahviuuringuteks."
	Jrjekordses, tsi, viksemas saalis, leidus tpiline kogus kontrollpaneele ja krge seljaga toole. hte seina katsid erinevates suurustes hbehallid plaadid - tegu oli kappidega. Ssteemipraselt oli laborisse laiali paigutatud umbes kahe kuni kahe ja poole meetriseid klaasist silindreid, mille lemistes ja alumistes otstes paistsid manipulaatorite otsad.
	"Suuremalt jaolt kontrollaparatuur," mrkis Belo. "Muide, klbab suurepraselt ka inimeste tervisekontrolliks, kuni kirurgiliste operatsioonideni vlja. Siin pole midagi uut ega varemolematut." 
	Mrkasin ust nurgas, mida esimest korda "Odeolil" kaunistas koodluku plaat. "Mis seal on ?" ksisin, et huvi les nidata.
	"See ?" Belo vaatas mulle pika pilguga otsa. "Jrjekordne pomm, sedapuhku bioloogiline. Selles ruumis asub kaheksa emast ahvi, kik mistusega ja igati paljunemisvimelised. Ainus uks laevas, mis on lukus. Koodi tean ainult mina. Igaks juhuks on see ajastatud avanema iga aasta jrel ise - puhuks, kui minuga peaks midagi juhtuma. Peab mainima, et ma siiani pole suutnud ahvidele testada, et nad ei peaks oma liigi huvides ohjeldamatult paljunema. Neil emastel on seal pris suur ruum, ligips igasugusele informatsioonile ja ka lai toiduratsioon - miniatuurne hiskond, ainult ilma inimesteta. Mul polekski midagi ahvide paljunemise vastu, kuid siin snnitusmaja pidada oleks vast veidi ttu."
	"Kunagi pidite seda ju ometi tegema," mrkisin. 
	"Mitte sugugi," vastas Belo. "Vtke istet." Ta andis ise eeskuju, keerates peremehelikult tooli minu poole.
	"Kas te olete midagi kuulnud "mustast koridorist" ?" pris Belo. "Ainult nii palju, et need on olemas," vastasin meenutades ja peitsin muige.
	Astronavigatsiooni oli meile petanud Albert Kepps. Me kik pidasime teda kohutavalt targaks. Alles hiljem taipasin, et Kepps oli lbi ja lhki praktik. Seevastu kasutas ta meelsasti universaalset selgitust: "Kui me jlgime teoreetilist tagaphja, peame nentima, et kaasaja teoreetikud ei tea tuhkagi." Ta oskas seda nii elda, et kigile ji mulje, nagu teaks ta tervet teooriat une pealt. Nd kahtlesin ma viimases juba tublisti. Aga jah, "musta koridori" oskasin ma tnu Keppsile identifitseerida ja teadsin, et seda tuleb vltida. Belole tundus minu mratlusest vhe olevat.
	"Kusagil sajand tagasi avastati varem ilmnemata nhtus kosmoselennul," snas mees lektorihlel. "Ilmnes, et teatud ruumikoridorides oli laeva registreeritav ja vlisvaatleja poolt eeldatav kiirus ebaloogiliselt erinev. Laev tundus lbivat hoopis pikemat vahemaad, kui mtmisandmed eeldasid. Kui laeva kella jrgi oli ammu jutud vljaspoole massimjusid, nitasid seadmed, et lbitud on ikka veel vhe. Kigepealt taheti kaarte tpsustada, kuid tulemused ei klappinud: valgus lbis neid vahemikke tpselt eelduste kohaselt. Lpuks juti jreldusele, et paradoksi olemus on lihtne: "aeglaselt" liikusid kik kehad, mis omasid seisumassi. Neid trajektoore hakati nimetama "mustadeks koridorideks". Kuna seaduspra oli kllaltki harvaesinev ja  "mustad koridorid" psisid kosmoses kindlalt paigal, oli praktikas loogiline jreldus neid lihtsalt ignoreerida. Esialgu ritati nhtust uurida, aga siis avastati, et "mustades koridorides" esinevad kigele lisaks veel prised. ks laev, mis prist ainult riivas, tuli koridorist vlja mitte oodatud paari, vaid mitmekmne laeva-aasta prast. Osad on siiani tulemata, arvatavasti neil lppes ktus ja sinna nad jid. Phimtteliselt ei saanud meeskondi miski otseselt kahjustada, nii et nad surid vanadussurma, kui muidugi produkte jtkus. Uuringud kuulutati inimohtlikeks ja jeti katki. 
	Kui ma MF'st olude sunnil ilma meeskonnata lahkuma pidin, olid mul pardal ainult ahvid, kelle uuringud olid piirdunud nende geneetilise materjali kaardistamisega." Belo pras end ja tellis ekraanile. "Palun, kataloog. Kolmkmmend ahvi, neist kmme emast ja kakskmmend isast isendit. Kusjuures ei mingeid mutante, kik maa laboriahvid. Projekt oli mul juba ammu ldjoontes valmis, kuid muundur ja "Odeol", mida me paraleelselt ehitasime, ei jtnud aega."
	Nentisin, et Belol oli igus. Kik ekraanil kujutatud kolmkmmend ahvi ei meenutanud mingil mral "liinimesi".
	"Lihtne matemaatiline arvestus nitas, et oma t tulemusi vin ma nha alles auvrses vanaduses. Mina aga vajasin meeskonda. Mul ei jnud midagi muud le, kui riskida. Olles muunduritd lpetanud, suutsin ma lpuks luua mulle vajaliku ahvitbi, koos erinevatel planeetidel vajaminevate mutatsioonidega. Seejrel istusin kaks kuud kosmoses "musta koridori" vahetus lheduses ja kaardistasin priseid. Ehitasin "kutsikad" mber laboriteks ja saatsin lpuks teele, kuigi kogu aeg esines oht, et satun "Odeoliga" ise mnda prisesse ja suren vanadussurma, psemata enam maailma. Asi igatahes tasus ennast, nagu te ehk visite ka omal nahal kogeda."
	"Mis sai uurimisandmetest ?" ksisin. "Loomulikult on need sstematiseeritud ja alles," kehitas Belo lgu. "Vaadake filmoteegist. "Max Belo. "Must koridor. Levik ja prised.""
	Ma turtsatasin spontaanselt. Hm, sjatstusele oleks "Odeol" tepoolest kullaauk.
	"Ma kaotasin oma kolmekmnest ahvist ilmaasjata ainult ksteist eksemplari," mrkis Belo. 

	Ringi tsentris polnud vimsaim laboratoorium, nagu ma oletasin, vaid tagasihoidlik metsatukk koos jrvekesega. "Ega siin niteks lihunte ei ela ?" prisin Belolt puude vahele piiludes. "Ei," tles mees lakooniliselt. "Mitte mingeid hunte ega muid kiskjaid. Looduslikus tasakaalus keskkond, kus tasakaal on saavutatud paari-kolme uut tpi mikroorganismiga. Ma ei saa siin pidada kiskjaid, kuid neile on siin ruumi kllalt. Muide, seesama peegel, millega ma oma laeva kaitsen, tekitab siin kikide seinte juures metsaillusiooni. htlasi on see koht ka ahvide lemmikpaik. Jrves vib niteks vee all kalu vaadata." 
	Jalutuskik lppes meeskonnaruumis. Sellel oli sihilikult talveaia kuju (metsatukk oli, eriti vrdluse tttu, pris naturaalne). Belo viipas laialt le ruumi. "Filmoteek, raadio- ja televastuvtja, baar - mida iganes soovite. Kui armastate trkitud kujul lugeda, siis trkiaparaat on vasakut ktt. Lauad on seintes, osad toolid samuti. Ka siin on peegelssteem, nii et kui ahvid segavad, vite nende sektorid vlja llitada."
	"Aga kus nad praegu on ?" ksisin.
	Belo kehitas lgu. "ks juhiruumis valves, osad klglaborites Logana kohta teadust tegemas, osad puhkavad. Meeskonnal on vaba aeg."
	"Mis klglaborid ?"
	"Igasugune pudi-padi," li Belo kega. "Pinnaseuuringud, keemia, atmosfr - kk on meil ka peaaegu laboratoorium, ahvid oskavad toidu suhtes valivad olla. Meeskonnaruume nete peatselt ise, suure muunduri juures pole midagi vaadata, aga oma pealabori juurde tahan ma ht ahvi, enne, kui seda nitan." Ta vaatas kella. "Me peaksime juba hppe sooritanud olema. Ausalt eldes on mul veidi td teha."

	 Meeskond kasutas normaalses olukorras vaid kaht keskmist korrust. Alumistes peremehetsesid robotid: ladude rutiini polnud inimeste abi vaja. Nagu selgus, asus peale tutvustatud metsatuka ja jrvekese meeskonnakorruse kohal veel kompleks kasvuhooneid. Nendega tegeles peamiselt Gert, kllalt tuttava kehaehituse ja noga ebameeldivalt kogukas ahv. Nagu Belo hiljem mainis, oli tema huvialaks bioloogia, tpsemalt mateeriamuunduri rakendamine selles teadusalas. Igaks juhuks keeldus Belo talle katseteks andmast muud materjali peale kasvuhoone juurikate, vites muidugi kllalt phjendatult, et kike, mis tal on, lheb tal endal vaja.
	Kasvuhoone oli hperruumilaevades kllalt suur haruldus ja kskord otsustasin ma selle le vaadata. Sain paraja petuumuse osaliseks. Nagu selgus, olid metsatukaruumiga priisanud konstruktorid siin rmiselt kokkuhoidlikud ja ratsionaalsed olnud. Plokk kuutas endast korraprast koridorilabrinti; seintel oli ksluine muster liigendusi, alati seisid valmis robotid, kes, nagu selgus, tellijaile vajalikud taimed ktte tid. "Odeoli" toidutiendus kasvas nimelt vljaarvestatud suurusega boksides,kus olid hoolikalt paikapandud tingimused. Nii ji romantiline kurgilehesrmitsemine paratamatult ra. Seevastu, prast paaritunnilist tutvumist kasvuhoone vimalustega - paraku kataloogi abil - tellisin endale helt robotilt kahe portsjoni jagu ehtsat hepajatoitu. Veerand tundi automaatkgis, ja tulemus maitses hea.
	"Kasvuhoone ?" lausus Belo hajameelselt. "Jajah. See on ks vheseid asju, mis vastab algsele kolonisatsioonilaeva projektile. Muidugi oli meil plaan "Odeoliga" jalga lasta, aga koloonia idee oli kah mingil mral ehtne. Kasvuhoone pidi vimaldama kultuuride istutamist vimalikult lhema ajaga, sest eeltd saab  seal ra teha, ennekike kliima- ja atmosfrimju puudutavad katsed. Aga kuna ma esialgu veel ei koloniseeri, vib seal ju ka oma mend tiendada."

	Siiski leidus "Odeolil" peale ahvide veel loomi. Suurem osa neist olid katseeksemplarid, kes elutsesid samuti boksides kasvuhoone krval. Aga lisaks nendele asus laeval veel umbes kmme kassi. Nemad ei olnud katseloomad ja, nagu kiiresti selgus, polnud neil ka mingeid erilisi mittekassilikke omadusi. Meelestatud olid nad kllaltki inimsbralikud, ahve aga eriti ei armastanud. Phjus nende laevalviibimiseks sai mulle peatselt teatavaks.
	Max Belo puhkas kllalt vhe, reeglina siis, kui tal mingi t valmis oli saanud. kskord, kui ta laborist vlja tuli, kohtusime koridoris. Belo mind kohe ei mrganud ja ringutas mnuga. "Hei Frank," snas ta siis. "Ega te ei igavle ?" Samas aga hakkas teda miski muu hoopis rohkem huvitama, kui minu vastus. Ta kummmardus ja tles:"Kiss-kiss!"
	ks kassivolaskitest lhenes raoleval ilmel piki koridori. Hetke prast oli ta end juba sisse seadnud Belo sles. Esimest korda ngin mehe nol pehmet ilmet.
	Poole tunni prast kohtasin teda uuesti sgisaalis. Luna jahtus. Belo mngis kassiga.
	Eriosakond lheks ogaraks, kui ma Belo kiindumuseks mrgiks raportisse "kassid", mtlesin muiates. Aga nii see oli. Ahvid kujutasid endast Belo td ja meeskonda, kassid aga meeldisid talle.

	Istusin talveaias ja klpsutasin infoteenistuse pulti. Belol olid tepoolest kik vimalused informatsiooni vastuvtuks, pidin mnma. Isegi rohkem - prast jooksvate uudiste teatamist pakkus ekraanilolev kiri  mulle kasutamiseks koodilhkumisssteemi "Alex-1", mis pidi vhemalt reklaami jrgi olema igati sobiv salajaste kanalite desifreerimiseks. Llitasin selle huvi prast sisse ja pidin tunnistama, et ssteem klbab testi mitmeks otstarbeks: vhemalt MF majandusuudiste kanalit dekodeeris see suurepraselt. Lisaks sealt edastavale infole jooksis ekraaniservas pidevalt loetelu, kust leida selgitavat materjali - viimased hlmasid vist kogu Belo filmoteegi ulatust. Ssteem oleks ju lausa rahaauk, oleks ma mne kolkaplaneedi brsispekulant, mtlesin.
	 Katsetasin ka eriosakonna kanalit ja muigasin. "Alex-1" oli kaitstud tavablokeeringu vastu - illegaalne huvi eriosakonna suhtes lhkus tavaliselt vastuvtja - ent sifri peale tema hammas ei hakanud. Llitasin vastuvtja vlja ja jalutasin juhiruumi.
	Sedapuhku oli meeskond ruumis juba esindatud. Kolm ahvi istusid pultide taga, Belo seisis ekraani ees psti ja jagas korraldusi. "Rob otsi atmosfri! Eldo, kontrolli riiklikku ssteemi !" lpetas ta parasjagu siis, kui ma sisse astusin. "Mis meil muud le jb," pras ta end minu poole ja osutas ekraanile. "Teie eriosakond ajab mind vgisi Zergale."
	Pilt ekraanil kujutas endast pris sinist planeeti. Ma polnud seal kll kunagi kinud, kuid teadsin sellest ht-teist.
	Pilt ekraanil kujutas endast pris sinist planeeti. Ma polnud seal kll kunagi kinud, kuid teadsin sellest ht-teist.
	Perifeeria selle sektori ametlikuks keskuseks oli Logana. Mitteametlikuks, see thendab, kiki MF-vastaseid jude hendavaks keskuseks sai Zerga. Kuigi klimaatiliselt veidi ebamugav, klbas planeet suurepraselt konspireerimiseks. Nimelt polnud sellel htegi maa-ala, mida oleks vinud kontinendiks tituleerida. Kogu planeet oli ks suur ookean, tihedalt tis puistatud erinevas suuruses saari. Siiamaani polnud keegi neid veel	 lplikult kaardistanud. helt poolt muutis selle keeruliseks planeeti mbritsev pilvemass, teisalt tahtsid planeedi asukad, et ainult nemad teaksid oma tpset asukohta selles suures supis. 
	Prast Harma lahingut polnud ka selles perifeeria sektoris mingit arvestatavat laevastikku. Ent praeguseks oleks Zerga arvatavasti suutnud vlja panna vhemalt paarikmne patrulli suuruse hstirelvastatud armaada. Siin polnud sda veel sugugi lbi. Zerga oli piraatide keskus. Muuhulgas ttas siin paarsada eriosakondlast ja kaunis sageli kisid patrullid planeedi atmosfris oma relvade lasketpsust proovimas ja meeste vljapet thustamas.
	Mateeriamuunduri tehnoloogia thendas siiski seda, et ka Zerga sltumatusele tehakse varsti lpp. Kui senini oli planeet olnud liiga thtsusetu ja keeruline koloniseerida, kuna sellel oli arutu kogus vett, pidid hinnangud varsti muutuma tpselt vastupidiseks.
	"Meie asjad lhevad kaunis ttuks," thendas Max Belo muretult. "Mulle tundub, et siin tuleb rohkem kui ks kord minu poiste laskmisoskusi katsetada." Ma olin temaga tiesti hel nul. 
	Samas tstis ks ahv pea ja tles midagi. See oli esimene kord, kui ma kuulsin neid rkimas ja mul jooksis klmavrin le selja. Looma kne oli arvatavasti ingliskeelne, kuid kaashlikuid ta oluliselt ei hldanud. "Kus ?" pris Belo ahvi poole prdudes. Ja nd sain minagi aru. Esimene sna oli tenoliselt "sektor" ja teine pris kindlasti "nelikmmend kolm."
	"Mis ?" prisin. "Signaalmajakas," lausus Belo. "Kodeeritud. Aga me saame hakkama." "Alex-1 ?" ksisin muiates. "Midagi paremat," kehitas Belo lgu. "See oli tema esimene variant." "Tema ?" "Alex on ahv," tles Belo. Ta oli parajasti tegevuses ja vide ei klanudki nii vidukalt, kui seda oleks vinud oodata. Mu ksi tusis luga sgama.

	Siinsed piraadid polnud maapealse tegevusega kuigi palju aega raisanud. Kuigi saare sisemuses asusid mahukad kaubalaod ja paar boksi laevadele, koosnes saare pinnal asuv hajali klake vaid paarikmnest varialusest. Saare taimestiku moodustasid peamiselt obukatad, kige erinevamas kasvus laialehelised puud, mis, kui maha arvata grotesksed vrekujud - saarel puhus aasta lbi tuul hes suunas ja Belo oli asja seletanud kohanemisega - meenutasid veidi maapealseid phjalikult rsitud palme. Tsi, arvatavasti tekkis seos vaid seetttu, et lopsaka taimestikuga saarestikus lihtsalt pidid kasvama palmid, mulle polnud vras MF-lase kompleks kiki tundmatuid asju Maal levinud raamidesse paigutada. Need obukatad olid ka maapealsete ehitiste phikomponentideks. Ainsaks tugevamaks seinaks ehitati siin tuulepoolne, lejnu koosnes postidest, millevahelisi matte vis kega edasi-tagasi lkata.
	Piraadid eesotsas oma khetu komandriga pidasid meid arvatavasti napakateks. Belo oli nendega mingi kaubalepingu slminud - mees, kes tahab vett!, "Odeol" tiirles ringorbiidil, kus patrullid vahest harjutamas kisid - enesetapjate mte; nende kahe asjaolu taustal ei torganud Belo ahvid kuigivrd silma. Kaks esimest peva meid valvati kiivalt, neli meest, ks automaat lal ja teine kes, passisid liivaluidete taga, kuidas konteinereid veega "kutsikatesse" laaditi, kuid siis ttas ksluine pilt neid arvatavasti ra. Alles ji ks mees, keda vahest vilksamisi nha oli. Kolmandal peval ti ks "kutsikas" "Odeolilt" ka lubatud tasu esimese laadungi - koorma metallplaate. Prast seda peeti meid arvatavasti lihtsalt napakateks. Relvi lubati meil kanda, khetu komandr oli vljendunud :"Kui patrull maandub, tulistavad nemad valimata." Muidugi poleks meid maa-aluste ladude ustele isegi kahe meetri kaugusele lastud . Siinne elu kis enamikus allpool saare pinda, ent selle vastu me ei paistnud huvi tundvat ja seega nuhi mtu vlja ei andnud.
	Piraadid kisid oma klas reeglina htuti ja kambakesi. Siinne kliima ja loodus klbas vahelduseks kll ja "all" neil ilmselt juua ei lubatud. Vlimuselt meenutasid majast mdaminejad rohkem harilikke  vabrikutlisi suvaliselt MF-planeedilt - kllalt vsinud nod, hoolitsemata rivad ja soengud, vahe ehk vaid selles, et kik kandsid relva. Ootamatu patrulli hirmus siinsetes joomakohtades suurt lrmi ei tehtud. Vahest tusis saare keskelt hku mni heksanda vi kmnenda suurusjrgu laev, aeg-ajalt maandus mni  "kutsikas" vi judis varem lahkunud laev tagasi. Igaks juhuks ma mda saart hulkumas ei kinud.
	Belo ahvid abistasid meid sihiliku kohmakusega. Nende lgadel rippuvaid automaate pidas valvemeeskond tenoliselt meie varurelvadeks.

	Ma peesitasin liival ja ei pranud lhenevale lrmile esialgu mingit thelepanu. Muidugi, meie tehiskeskkonnad on suureprased, loodusest tunduvalt mugavamad ja meile suuresti sisse harjunud, kuid nendes puudub kaks komponenti. Esimene on loomulikult pike, kuid ka selleta saab hakkama, on isegi parem. Aga miks ma nautisin praegu liivakallast ja tihedalt pilves taevast siin, mitte "Odeoli" metsatukas, kus vinuks ka pikesepaiste lihtsalt tekitada - tolles metsatukas polnud tuult. Minu lebamiskohas oli peaaegu varjuline, ainult vahepeal judis ksik puhang minuni, kandes natuke veidrat merelhna.
	Ma olin tulnud nii kaugele, kui usaldasin. Kigepealt oli mu jalutamist jlginud Bernardi valvas ahvipilk, teisalt ei vinud iial teada, kus asub saarepinnas mni luuk, millele ma lheneda ei tohi. Eemalt kostva lrmi jrgi otsustades olin ma aga jnud ikkagi kellegi teele.
	"Kosmoselontu ! Seisa valvel, siit tuleb Bill!"
	Prduti ilmselt minu poole. Tstsin pea ja mu suunurk kiskus tahtmatule muigele. Kui mehe hletooni vis veel hirmuratavaks pidada, siis tema vlimus rkis hoopis muust. Bill oli kvasti purjus ja tee peal arvatavasti juba paar korda kpuli kinud, vaevumata end prast liivast puhastama. 
	Mees jllitas minu poole ja, mrgates muiet, lks vihale. "Valvel !" karjus ta ning sirutas ke kabuuri poole. Kusagilt kostis mingi hige. Ma vaatasin jahmunult Billi ktt, mis veidi kohmakalt pstolit hoidis. Kuigi ma ei uskunud hetkekski, et ta mulle pihta saab, kui ma vhegi end liigutada viitsin, oli isegi mte sellise surma vimalikkusest rabav. Siis kis pauk.
	Bill oli kukkunud selili ja tema peahaavast hakkas aeglaselt verd nirisema. Ta oli tiesti prdumatult surnud. Seda taipasin nii mina kui ka lhemale jooksnud kaks meest, kellest ks oli arvatavasti higanudki.
	Vaatasin suunas, kust lask tulnud oli. Luite vahel paistis tkike tumedat ahviselga.
	"Kas ma'i mhanud," ohkas esimene piraat. "Sinnaks'ta om pistoliga vehks'..." Ta mtis pilguga mind ja raputas otsekui hukkamistvalt pead.
	Teine vaatas sinna, kuhu mina ennist, ega ei elnud midagi.
	Kui mehed eemaldusid, kuulsin teise kiiret knet:"Jummal mu'ga, mitte ks tilk rohkn'. Ma nin, ausamalt' nin, et kmmuts' ahv..."

	Belo kehitas lgu. "Teie elu, hr. Steen, on midagi vrt personaalset mulle. Kas te testi arvate, et ma kamandan oma ahve vaid lhtudes kaugetest ja krgetest eetilistest kriteeriumitest ? Pealegi, ma saan aru, kui inimesele ei meeldi relva kanda, aga mine tea, mis sellises kohas juhtuda vib."
	"Max, kas tead - lheme "sina" peale le," pakkusin. Belo muigas.


	Max Belo oli tujust ra. Snge noga kigutas ta ennast toolil, laual tema ees vedeles kaitseriivistamata pstol ja mingi paberileht. Ahvidest oli toas Tom, kelle karvane fsionoomia ei vljendanud muidugi mingeid tundeid.
	"Ahaa, Frank," tervitas Belo mind ja toetas tooli kigi jalgadega prandale. "Ole valmis rasiduks. Tuli teade, et tna htul on oluline kohtumine. Prast seda peame endale ilmselt uue saarekese leidma. Loodetavasti olete siinsetest palmidest vi obukatadest sama palju tdinud kui mina ja vaatate neid hoopis parema meelega nii viissada kilomeetrit kusagil teisel pool."
	"Mis meie plaane siis rikub ?" prisin muretult, Belo sarkasmist mitte vlja tehes. 
	"Eks htul nete," tles mees lhidalt. Ja lisas siis omaette: "Eriosakonnale annan ma andeks kik peale selle, et ta mind tst eemale kisub!"
	Klalised tulid viiekesi. Tsi, thtsust nis neist omavat ainullt ks, kuna lejnud kandsid relvi ja olid seega kaitsemeeskond.
	Max Belo istus samas kohas kui peval, ainult oli pstoli vle riputanud ja ei kikunud tooliga. Ngu oli tal endiselt snge.
	"Tervist, hrra Belo," snas automaadita mees lahkelt. Ta oli lhikest kasvu, kandis siin lemustele tpilist maskeerimisvrvi kulunud vormi ning teda eristas saatemeeskonnast vaid liigutuste vabadus ja veidi ldvem noilme.
	"Tervist, Mileton," vastas Belo. "rge palun ksige, kuidas me oleme end sisse seadnud ja kuidas meile siin meeldib. Kik on hsti - asja juurde." Kuna Belo kneles neutraalse tooniga, pidas Mileton mehe juttu arvatavasti sbralikuks irooniaks. Saatemeeskond vttis endale toolid.
	"Mille prast ma teid tlitan. Vaadake, "Odeol" on nhtavasti impeeriumiaegne laev. Te pakkusite meile suure koguse vee vastu teatud koguse metallplaate. Ehk saaksite odavamalt lbi, kui mksite meile mne seadme ?" pakkus Mileton endise lahke tooniga.
	 "Ja..jajah. Ehk ma leian midagi," soostus Belo. "Ent enne, kui tjutt lpetada - kas te olete sama Mileton, kes Impeeriumi ajal ttas Keskplaneedil Teaduskeskuste varustamise ministeeriumis ?"
	"Olen kll," tles Mileton, nagu oleks ksimust oodanud. Belo ksi oli kogu aeg olnud vle kinnitatud saatja lhedal. Nd puudutas ta srm signaalnuppu.  	"Muide, aga teie olite vist ks tolleaegseid teadlasi ?" pris Mileton vastu.
	Siis prahvatas mitu valangut. Belo ahvid olid automaadid meie elukoha seinast lbi pistnud. Kik neli kaitsjat lendasid erinevates suundades prandale - sellelt distantsilt oli kuulide lgijud tohutu. Ma ajasin end seina rest, kuhu reflektoorselt maandunud olin, psti.  
	Belo sihtis Miletoni pstolist. "Egas midagi," tles ta rahulikult. "Head teed." Ta vajutas pstikule kaks korda jrjest. Mileton kukkus kohmakalt selili. Belo tusis toolilt psti, astus tema juurde ja vajutas veelkord pstikule.
	"Minema," kamandas ta siis. 

	Ma ngin esimest korda "Odeoli" kosmoselahingut pidamas. Belo istus, ngu pilves, peapuldi taga, neli ahvi assisteerisid teda ja juhiruumis valitses tkas vaikus. Ekraanil tantsisid "Odeoli" liikumise prdeid kajastades piraatide laevad ja oma paarkmmend "Odeoli". Tabamus jrgnes tabamusele, seejrel jid kosmosesse vaid "Odeolide" aeglaselt hajuvad kujutised ja eemal tontlikult sinav planeet. ks suurem rusu hljus ekraanil mda ja mul jooksis klmavrin le selja. "Odeolide" pettearmaadas oli midagi fataalset.
	"Miks sa ta tapsid ?" ksisin. Belo pras end jrsult. "Ta oleks vinud nii paarikmne aasta prast muutuda ohtlikuks mu ahvidele," tles ta muiates. "Seda ilusaks motivatsiooniks. Aga praktilisemalt - see mees ei meeldinud mulle. Muide, ieti oleks see olnud sinu t. Mileton tegeles Impeeriumi ajal laialt teaduslike leiutiste parseldamisega. Nagu ma aru saan, on ta sellega ka jtkanud."
	"Pead sda," osutasin ekraanile.  
	"Ma nimetaks seda jooksvate ksimuste lahendamiseks," teatas Belo.
	Mis juhtuks siis, kui "Odeol" oleks ainult ahvide pralt, ksisin endalt.  Ja seejrel prisin seda valjusti.
	"Mitte midagi hirmsat," vastas Belo kiiresti. "Neil ei ole minu emotsioone. Kuidas aga jb liinimesega, Frank ? Kui me mdame teda leolekuga teistest ju poolest, on kige praktilisem nide siin ekraanil. Ja selle andsid mulle ahvid."
	"Olgu, jumal sinu liinimesega. Aga kuidas sa suhtud krvaltvaatajana sellesse, kui keegi sind ennast nii maha laseks ?"
	"Jahedalt," lausus Belo. "Minu t on niikuinii tehtud. Mateeriamuunduri projektist ei tee ma kunagi midagi teaduslikult thtsamat."
	"Aga tema t oli ju tegemata," mrkisin.
	"Jamps,"arvas Belo. "Ta polnud teadlane. Temasuguseid on galaktikas mustmiljon ja keegi tidab ta koha viie minutiga. Kas sina, eriosakonna ttaja, tuled moraliseerima?"
	"Ei," naeratasin vabandavalt. "Mind huvitas vaid sinu arvamus."
	Belo kehitas lgu. "Iseenda surm on kige mugavam surm," tles ta sngestudes. "Hoopis ebamugavam on kellegi hukkumine sinu krvalt. Ma ei taipa, miks meie, materialistid, ikka veel kardame surma, kuime ei pea teda leminekuks hest eksistentsivormist teise. Milleks mistusprastada liigi instinkti ? Ma arvan, et isegiu ilma ahvideta - reaalse tugevama iguseta - ei kammitseks mind moraal aga-kui-mu-endaga-nii-tehakse. Jah, t - ehk ainus arvestatav kategooria. Ainuke asi, mille puhul ma mtlema hakkaksin, kui keegi tlikas mulle ette jb. Ma ei ole mingi kohtumistja, minu jaoks ei eksiosteeri kusagil abstraktset inimkonna hvangut, krgemat ideed, mille nimel ja juhatusel ma otsustaksin inimeste elu le, kui ma tulistan. Ent jb inimlik kaastunne, kahju teise indiviuduaalsuse vljenduse lpetamata jmise prast. Tulevane looming - kui-isik-elaks-veel-aastat-paar - on spekulatsioon."
	"Nii et isegi lpetamata jmise seisukohast poleks sul midagi omaenese surma vastu ?" ksisin.
	"Nagu ma juba tlesin, on mu parim ja olulisim t mateeriamuundur," lausus Belo. "Ma tean, et ma ei suuda luua midagi olulisemat, kuna me lime ta grupiga. Parimad inimesed, keda ma kunagi tundnud olen, on surnud. Nad viisid endaga kaasa ka oma ajupotentsiaali  ja mina olen vaid ks kaheksandik grupist, seega vid ise vlja arvutada, kui vike tenosus on mul luua midagi sama olulist." 
	Belo hlest kostev kibestumine pani mind veelkord mtlema, kui suurt osa tema praeguses individualismis vis mngida kunagiste kaaslaste kaotus.
	"Muidugi, kui nd laskuda tavamoraali, vib luua vga kauni pildi," thendas Belo juba tuttava sarkasmiga. "Mateeriamuundur MF ksutuses on sjaline jud. Oled sa kunagi kuulnud Nobeli preemiast ?" 	"Midagi ajaloolist?"
	"Enam-vhem. Mingi sjalise superrelva eest saadud raha eest asutatud preemia mittesjalistele leiutistele, vist 21. sajandist. Paistab, et sel Nobelil oli sdametunnistust, vi ei osanud ta oma rahaga midagi peale hakata." Belo sngestus veidi. "Mingi paraleel on siin olemas. Kuna mina olen ainuke ellujnu rhmast, kes andis Maa Fderatsioonile superrelva... hesnaga, minu ahvid on, noh, niteks kttemaks ja kahju hvitamine hekorraga. Loomulikult ei saanud ma jalga lasta, mateeriamuunduri joonised, katsemudelid ja kogu teoreetiline dokumentatsioon turjal - MF pidi selle saama.Teaduslikust avastusest tegid nemad relva ja ainult relva - vib-olla keegi meist taipas seda algusest peale, mina aga siis veel ei saanud aru. Ma ei saa ju ometi oma reputatsiooni hvitada, pannes ked rppe ja nentides, et MF tmbas mind osavalt alt.
	Kui hsti lheb, saab ahvidest kiiresti paljunev krvalkultuur, varustatuna MF kaasaegseima tehnikaga. Poliitilisest seisukohast on nad ks ohtlikumaid, kuna tegelevad vaid iseenese sisepoliitikaga ja ei ole ldse huvitatud kellegi teise alistamisest, abist ega toetusest. Pakun, et hiljemalt paarisaja aasta prast on mu ahvid juba vimelised MF'le konkurentsi pakkuma perifeerias, neid juba oma kohalolekuga neutraliseerides."
	Ma sgasin luga. "Aga milleks nii keeruliselt ?" prisin siis. "ksainuke Max Belo, koloonia ahve, kellest pole veel kindel, mis ieti vlja tuleb... Samas on kik ssteemid tis tegelasi, kes meeleldi kakleksid Maa Fderatsiooniga, kui neil jatkuks judu. Ja selle ju annaks neile kasvi seesama mateeriamuundur."
	"Hmjah," tegi Belo mtliku no. Tundsin teda juba piisavalt, et taibata - miski tema jrgnevast jutust on trikk. Kas siis inimestest eemal veedetud aastate vi juba iseloomu tttu Belo tegelikult ei kahelnud, vhemalt mitte poliitilistes seisukohtades - mul polnud kompetentsi temaga erialast rkida. 
	"Kas sina, Frank, pooldad... Noh, jtame vahele selle, et sina niikuinii toetad Maa Fderatsiooni, aga selle jrel?"
	Ksimus oli konksuga. "Mis puutuvad siia minu poliitilised veendumused," kehitasin lgu. "On ju selge, et kasvi kusagil hingitseval Sltumatul Fderatsioonil on rohkem judu, kui sinul ksi."
	Belo muigas. "Selles vites vib muidugi kahelda," mrkis ta. "Pole nad nii tugevad hti. Aga... Kui olekski, mis neis erinevat on ? Needsamad inimesed, humanoidid ja mnikmmend nende poolt hullutatud rassi - milleks nad peaksid MF-i vitma ? Potentsiaal on vhemalt mu ahvidel kindlasti suurem."
	"Nii et lpuks asustavad Galaktikat Max Belo poolt loodud ahvid ?" 
	"Kuule Frank," ohkas Belo. "Kui kaua ma pean sulle rkima, et nad ei tungi kallale, vaid ainult kaitsevad ennast, kui neid rnnatakse ? Muide, teie pakutud vimalus eksisteerib siiski, aga seda sltuvalt inimestest,mitte ahvidest. Massihvitusrelvad ja nii edasi."
	"Neid relvi ei lasta ju kiku," thendasin. "Mletatavasti kellegi Max Belo vite jrgi on enamiku inimeste ainus eesmrk vegeteerimine, mis ometi eeldab enesesilitamist..."
	"Kas see vljendub ka vlispoliitikas ?" pris Max Belo retooriliselt. "Prast impeeriumit on MF muutnud viimase sjalis-majanduslikust vaid majanduslik-sjaliseks. MF enesesilitamine on tema kohal- ja leoleku silitamine galaktikas. Ja see ..."
	Hiresignaal katkestas Belo tiraadi. Keegi oli vtnud kursi "Odeoli" ohtlikku lhedusse.
	Silmapilkselt llitus tle tunnussignaalide vastuvtja. Ekraanile ilmus rida numbreid, igalhel jrel "pritolu MF". Lpus aga "Hai", "Veega, sltumatu." Pagana kutsikad, mtlesin.
	"Niisiis, meid rndab Patrull," teatas Belo. "Kusjuures neid juhib sinu enda "Hai". Milline konspiratsioonirikkumine, ah?" Rkides puudutas ta kiiresti klahve. ldhire signaal alustas oma ttut vilistamist. Kuna "Odeol" sooritas kohustuslikku juhusliku trajektoori manvrit, oli kokkuprkeni aega vhemalt kmme minutit. Tie endastmistetavusega saabus ruumi Eldo, istus toolile ja aktiviseeris puldi enda ees. Piraatide purukslmine paistis olevat Max Belole phe hakanud. Ta valmistus Patrulliga vitlema. 
	Minu oletuse kummutas mees peatselt. Kontrollides energiavaru, kehitas ta lgu. "Meil ei j midagi muud le. Mul pole kllaldaselt ktust, et riskida jumal teab kus hperruumist vlja tulla. Seda halvem neile."
	Ekraani vasakusse serva ilmus jrjekordne valmisolekut mrkiv signaal. Belo mngis klahvidega. Suur ekraan joonistus juhiruuumi keskele, kujutades "Odeoli". Kaks vljaulatuvat ribi hakkasid eralduma. 	"Vtame terve eskaadriga," selgitas Belo mulle krvalpilku heites. Veel hetk, ja mlemad eraldunud osad olid nha ties pikkuses. "Odeoli" kaitsekilbid sulgusid ja laev omandas nd tiesti mmarguse kuju.
	"hte juhib Rob, teist Gert," tpsustas Belo rahulolevalt ekraani vaadates. "Lisaks on neil pardal kummalgi kolma ahvi, kes tegelevad ainult tulistamisega. Samuti on toimuv osa eksperimendist, ahvide sees olevad andurid registreerivad kogu nende organismis ja aju olulistes osades toimuva - rkimata juba videoaparatuurist, mida on seal igal pool."
	"Ja me lme neid ?"
	"Igal juhul," tles Max Belo kskikselt. "Mu ahvid tunnevad strateegiat ja reaktsioonid on neil kiiremad. Mida rutemini nemad jalga lasevad, seda tervislikum neile. Ksku tagaajamiseks ei ole."
	Kuradi poisikesed, mtlesin. Loomulikult otsustasid nad komandrita jdes lesande igal juhul tita ja Zerga lhistele judes allutasid eriosakondlaste igusega endale patrulli, mida kusagil siinkandis kohtasid. Kuigi he patrulli hukkumine mind klmaks jttis, tundus asjade kik nmedana.
	"Niisiis, nad on kohal," teatas Belo jooksvaid andmeid jlgides. Ma tusin otsustavalt toolilt. Samas koputas keegi mulle toruga selja pihta. Loomulikult oli see jrjekordne ahv, kes mu selja taga seisis. Ohkasin.
	"Belo, lase mind raadio juurde," tlesin, hoidudes end jrsult liigutamast. Max vaatas le la ja kehitas lgu. "Vid ju elda neile paar sna hvastijtuks... Bernard, las ta tuleb!" Bernardi umbusaldust tema looja ilmselt ei hajutanud, sest terve tee paneeliesise toolini hoidis ahv oma automaati hel joonel minu kuklaga.
	"Patrull, tulge kuuldele," tlesin identifikaatorit pulti lkates. Seejrel blokeerisin kuuldavuse ja tlesin Belole:"Ma tahaks neile pildi ka anda. Saada oma ahvid korraks vlja." Belo tegi keliigutuse, mille peale mlemad loomad kuulekalt ukse taha lksid.
	"Odeol", vtke vastu korraldus," teatas Patrulli komandr ekraanilt. Ta olid koloneli eraldusmrgid ja pris kandiline ngu. Samuti ji mulje, et mehe tuju polnud kiita. "Laeval viibiv Max Belo peab jalamaid jma sirgkursile ja garanteerima Patrulli ohutu ligipsemise laevale. Pilti katkestada ei tohi, minu meestel peab olema thi koridor kuni juhiruumini. Sama kehtib mlema viksema laeva kohta. Vastasel korral lbirkimisi ei toimu."
	Siis vaatas ta vist esmakordselt lekannet ja kortsutas kulmu. Arvatavasti polnud mu poisid vaevunud mind oma ettekandes mainima, oletades, et Belo on mu ammu maha lnud. "Kes on sidel ?" ksis ta seejrel torisevalt.
	"Frank Steen. Olen Eriosakonna komandr." 
	Ekraan, samaaegselt lekandega Patrullile, jtkas ka laevade liikumise edasiandmist skeemina - otsepilt olnuks lootusetult kikuv tnu juhuslikule kursile. Patrull valmistus rndama ja "Odeol" koos ahvide juhitud laevadega vastu vtma. Ahvide kursist vis nentida, et nad testi tunnevad kosmoselahingu strateegiat.
	"Teie identifikaator," nudis Patrulli komandr. Asetasin pidla ettenhtud kohta identifikaatoril. Koloneli ngu venis pikaks.
	"Korraldus Patrullile. Kohe jtta maha laev "Hai", jtkata endise lesande titmist ja lpetada igasugused kontaktid "Hai"'ga. Raport vahejuhtumist esitada ettenhtud korras, eriteate jrgi vajadust ei ole. Vastu vetud ?" 
	"Vastu vetud," ohkas mees ekraanil. "Palun andke ldpilt ruumist - ega teid ei santazeerita..." 	Mehe toonist kostis vabandus. Sjave hierarhia jrgi olin ma temale pris suur lemus. Suurendasin saadetavat pilti. "Palun."
	Minu poolt oli see vastutulek. Eriosakonna komandr ei pruukinud alluda mingisugusele sjave rutiinile, kui tema identifikaator oli korras, Infoteenistus seda kinnitas ja komandr viibis lesande titmisel. Tsi, selleks, et suur "I" saaks mind ka praegusel hetkel kontrollituks ja volitatuks tunnistada, tulnuks hendus vtta hperruumimajakaga. helt poolt nudnuks see aega, teisalt polnud sjave sekkumine meie asjadesse hea toon. Kapten, kes asjata tlitab akrediteeritud eriosakondlast, saab kindlasti simata, olgu ta vi auastmelt kolonel.
	"Vastu vetud, asun titma," teatas mees ekraaninurgast rahulolevalt ja katkestas side. Hetke prast muutis Patrull kurssi. Too mees paistis olevat kosmoses "vana kala" ja polnud imestada, et ta ei soovinud "Odeoli" ja tema saatelaevu rnnata. Pstsin neli laeva ja pagan teab, mitu meest, mtlesin huuli krimpsutades. Hea,et oma volitusi kuigi sageli kasutada ei tule. Samas klas jrjekordne hiresignaal.
	 "Oh noorus,noorus," vangutas Max oma puldi ees pead. Lbi eesruumi sstis lapiline kogu - Eldo vttis oma endise koha sisse. "Hai" oli otsustanud ksinda rnnata.               		                            	"Kas te neile ei taha mnda moraaliloengut pidada?" ksis Belo viisakalt. Taipasin,et minu igus Patrulli ksutada oli talle teatud mulje jtnud. "Tsi,seda tuleb kiiresti teha,enne kui laev ra augustatakse." "Odeoli" kaitseseade oli tle llitatud ja skeemile joonistusid punktiiridena pseudolaevad.        	" "Hai", tule kuuldele," nudsin resoluutselt. Ekraanile ilmus nd juba originaalpilt - pseudolaevade tttu vis "Odeol" liikuda kllalt sirgel kursil. "Hai" teostas manvrit,tulistades pidevalt. Tema mber,kohal ja all liikusid kiirust kaotavad pettepildid "Odeoli" ttarlaevadest. " "Hai" nuan,et te viivitamatult taganeksite!" ritasin uuesti. Veel mni hetk - ja "Odeol" pidi likama "Hai" kurssi. Laeva kljele ilmus kiiresti hajuv suitsupilv - nad olid saanud jrjekordse tabamuse,suits oli laialipaiskuv plasma ja hk, mis lbistatud ruumidest vlja tungis. Siis lipsas ks ttarlaevadest ilmselt peaaegu "Hai" klje pealt lbi - ekraan li mootori plahvatusest heledaks. Eemale paiskunud "Hai" polnud enam rnnakuvimeline, saades liikuda vaid kaarjoonel. Nd kujutas ta endast vaid ideaalset mrklauda.
	"Belo,kutsuge nad kskord tagasi," tlesin ohates. "Nd vime ometi eemale minna."  Max noogutas nusolevalt. "Odeoli" kaitsekilp avanes klgedelt.
   	" "Hai", tule kuuldele," nudsin prooviks veelkord. Ootamatult ilmus ekraaninurka side pilt. Linder istus komandrikohal, Albe etendas arvatavasti vanemat ohvitseri.
	"Hrra Steen, meeskonna hise otsusega on teilt ra vetud igus "Haile" kske anda," rkis Linder monotoonselt, korrates arvatavasti mitte enda teksti. "Teie tegevuse kohta on raport esitatud koos taotlusega teie komandriigused ra vtta."  Mrkasin tema kisel tuttavat komandripaela. Hm, tema kll minu kohta otseselt ei himustanud.
	"Samuti on teele saadetud ettepanek teid arreteerida ja vastav teade saadetud edasiandmiseks kigile MF ametnikele."
	Linder tegi pausi ja ma segasin kiiresti vahele: "Hea nu vite ikkagi kuulda vtta. Lpetage "Odeoli" tlitamine, see kib teile le ju. Ja rge kiirustage Keskplaneedile tagasi..."
	Arvatavasti katkestas Albe side. Max Belo vaatas minu poole, nol veidi haletsev ilme.
	"Ja nii lpebki teie karjr?" Ma ei vastanud.

	Meil ei linud korda endale uut saarekest otsida. Ilmselt oli lahingu tttu alarmeeritud terve Zerga. Meie signaalidele ei vastanud keegi. Kuigi ahvid tegid arhipelaagides thja saare otsingul piloteerimisimesid, vttis neid vastu pidev hutrjerelvade tuli. Belo kndis mda juhiruumi nrviliselt edasi - tagasi, veel ks piraatide laev lks eelmiste teed, kui ritas luureeskaadrit hirida ja "Odeoliga" kokku sattus, ent maandumiskohta me ei leidnud. Zergal kis elu oma rada, piraatide laevade tulekust ja minekust andsid aru hperruumikoridoride suunas liikuvad tpikesed "Odeoli" juhtimisruumi ekraanil, kui mbritsevat radarikaarti vaadati, ent meid enam kaubapartnereiks ei tunnistatud. Kui hel hetkel "Hai" signaal juhiruumis vastu veti, leidis Belo, et aeg on ra minna.
	Jrgmine planeet oli juba otseselt ebamugav, kuid Belol polnud valikut. Hperruumigeneraatorid ei kulutanud kuigi palju, kui liikuda otsejoones - ent nii oleks Belo judnud veel hullematele remaadele. Perfeerias oli sirget ja kaardistatud koridori peaaegu vimatu leida, kui just ei tahetud liiikuda galaktika keskmest vljapoole. Tsi, lohutus, kuigi kesine, oli, et keskmes puudus sirgjoonelisteks hpeteks ldse vimalus. Hperruumis Prde sooritamine oli aga juba riskantne - "Odeol" vis jda ldse HG-de ktuseta. Belo polnud tagasi tulles arvatavasti osanud oodata nii tormilist thelepanu Eriosakonna poolt, muidu olnuks ta ehk varem ktusega kokkuhoidlikum. 
	Belo valis lihtsaima   variandi. Ta liikus otsustavalt Zerga II poole.
	Luba polnud siin maandumiseks vaja ksida. Tpsemalt, vinuks kll, kuid poleks antud. Planeeti asustasid aborigeenid, kelle nimetus eksisteeris ainult Zerga I piraatide keeles ja oli selleski piisavalt ropp.
	Planeet oli arvatavasti sna kogemata sattunud nii veekllase naabri krvale. Nagu ahvid kataloogiandmeid kontrollides veendusid, polnud sellel tilkagi vett maapinnal, vaid ainult rn jlg atmosfris. Kui midagi leidus, siis kusagil planeedisgavustes. Ka atmosfr oli kllaltki hre ja valdavas enamuses mittehingatav. See thendas skafandreid. Tnu temperatuuri jrsule vaheldumisele elas enamik aborigeene maa-alustes asulates - kuigi sealses prgukliimas kuidagi tsivilisatsiooniks arenenud, armastas ka see rass arvatavasti mugavusi.
	MF kataloogist aborigeeni pilti uurides arvasin, et turistide hoidmiseks MF hotellidega planeetidel kasutatakse ehk ka kataloogiillustraatoreid. Piltidel oli must, ksikute kollakate thnidega vormitu kogu, mis juba vlimuselt tundus agressiivsena. Tpselt sellisena olin kogu aeg ette kujutanud eluvormi, mis maalasele meeldida ei saa. Kataloogi videte jrgi ei olnud elukal konkreetset jsemete kuju, ngi ta maa mistes laubaga, liikus suhtelise aeglusega ja oli inimeste suhtes vaenulik, tpsemalt vljendudes ahne - keemiliselt teatud viisil tdelduna klbas liha temalegi sgiks, samuti olid nad kolonisatsiooniajastul ppinud tekstiili armastama. Igatahes ei tundunud aborigeenid mulle meeldiva seltskonnana.Eluviis oli neil loomulikult ine. Kuna me judsime Zerga II juurde parajasti siis, kui liivarohkemas rajoonis ji veel kaheksateist tundi aega, leidis Max Belo, et on paras aeg lgastuda.
	Uurisin andmepanka, lootes kataloogiandmetele lisa leida. Max Belo kirjutatud raamatut Zerga II kohta polnud, kuigi selle leidmine poleks mind enam imestama pannud. Siiski avastasin midagi pris ttut piraate puudutava kirjanduse hulgast. Igaks juhuks olid Zerga I piraadid paarkmmend aastat tagasi Zerga II'le jtnud  suurema koguse vikese lasketugevusega  aborigeenide jsemetele kasutamisklblikke relvi ja laskemoona. Autor oletas, et eesmrgiks oli kas muuta keerulisemaks vimalikku Impeeriumi baasi rajamist Zerga II`le, vi, vastupidi, soov aborigeene vennatapusjas hukkunutena nha. Mingeid hilisemaid andmeid polnud.
	
	Ma vedelesin parajasti "Odeoli" metsatukas puu all, olles nii oma nimekaimu kui ka Roberti mugavuse huvides peegelseinaga vlja llitanud, kui eemalt sulinat kostis. Mne aja prast ilmus vljallitamata ossa Max Belo, juuksed mrjad ja nol heatujuilme.
	"Kuule, Frank, ehk kasutame seda aega veidi kasulikult ja vaatame pealabori le ?" pakkus ta. "Kui ma veidi aega td teha ei saa, hoiab ehk selgitaminegi vaimu vrskena." Kehitasin lgu ja tusin. Viimase aja sndmused olid mind juba unustama pannud, et tegelikult on Belo teadlane.

	Erinevalt teistest Belo laboratooriumitest valitses ahvide jaoks meldus ruumipuudusest tingitud korralagedus. Kogu ruum oli tis kuhjatud erineva otstarbega seadmeid. Osa neist tulid mulle tuttavad ette varem nhtud "Odeoli" varustusest, kuid Belo oli siin endale ilmselt vaba voli andnud: lahtivetud paneelid, mberpaigutatud juhtmed, ruumi kokkuhoiu huvides raligatud osad - kogu aparatuur oli silmnhtavalt mber ehitatud. Tehnika koondus nelja lahtimonteeritud tervishoiukontrolli silindri mber. Belo aktiviseeris suure ekraani ja pras sissejuhatuseks kogu kremplile selja.
	"Kui palju sa tead geneetika arengust ?" pris ta sissejuhatuseks.
	Kehitasin lgu. "Umbes nii palju, et selline teadus on olemas, kuid luku ja riivi taha pandud, piiratud mitmete seadustega ja ldiselt ala esindajatele hsti ei vaadata," vastasin meenutades.
	Belo sgas luga. "Hm, seda pole just palju. Pris ringi me kah ei pse, nii et tuleb loengut pidada." Arvatavasti viisakusest mtiskles ta valjusti.
	"Nagu enamik Maa teadusharusid, saavutas geneetika oma tipptaseme 21. sajandil. Ametlikud vited klavad vist umbes nii, et see teaduse haru judis oma piirini, kustmaalt edasised uuringud oleks olnud paremate peade ratmbamine praktilisemast tegevusest. Muide, tiesti valeks seda nimetada ei saa." Max Belo muigas kveralt. "Mletatavasti oli 21. esimene koloniseerimissajand, nii et kik, mis otseselt koloniseerimisse ei puutunud, oli ebaparaktiline. Veel teine aspekt - puudus ohutu tehnoloogia. Tavakodanikku kummitasid tehislikult loodud vi isetekkinud koletised, kes siti laboratooriumitest vlja tema kri kallale ronivad. Kogu geneetikat piiravate seaduste ideestik prineb 21. sajandist, kuigi seda on mnevrra moderniseeritud. Tnu neile asjaoludele prast 21.'st krgemate vormide geneetikaga praktiliselt enam ei tegeldud. Loomulikult oli viksemaid uurimusi, kuid neid ei finantseeritud kuigivrd."
	"Vaevalt et minagi oleks haknud tegelema selle teadusalaga, kui poleks olnud mateeriamuunduri projekti," lausus Belo prast pausi. Nagu tavaliselt, muutsid meenutused ajast enne MF-st lahkumist teda veidi lriliseks. "Asi on selles, et kuigi muundur omab energeetiliselt loomulikult revolutsioonilist thtsust, on ta sellel alal ikkagi mikroskoobiks, millega naelu seina taotakse. Liiati, vaevalt me oleksime loonud asja, mille ainus funktsioon on MF sjalise vimsuse silitamine. Tpsuskiirguri projekt mlkus mul juba tollal meeles, kuid loomulikult pidime kigepealt kontrollima lihtsamat mudelit. 
	Eksisteeris kllaltki suur tenosus, et mateeriamuunduri puhul ongi tegemist geneetikale vajaliku "ohutu meetodiga". Niisiis, muunduri projekt oli kigi katsete eelduseks."
	Belo puudutas klaviatuuriklahve. Seejrel vttis ta he anduri ja paigutas selle kiire liigutusega mu ksivarrele. Mne aja prast tekkis minu krvale hku hgu ja vttis ha rohkem minu pea kuju. Esimest korda ngin "Odeolil" holograafilist ruumikujutist. Pea pras ja vaatas mulle otsa.  Ma polnud end kll kuigi ammu peeglist uurinud, kuid oli kindel, et kujutis kordas kllaltki tpselt minu nojooni. Tsi, tnu lihaste pingsusele oli ilme kramplik ja kllaltki thi.
	"Olemasolev baas," thendas Belo. "Nagu arvata vidki, pole see holograafiline foto, vaid sinu pea kuju, salvestatuna sinu DNA-s. Tnu varasematele uuringutele oli teada, milline osa DNAs millist informatsiooni sisaldab.  Mul kulus ainult paar kuud, et vlja ttada vajalikud programmid. Minu ksutuses on ka kllalt vimas Lankse kiirendi, nii et kusagil poole tunniga viksime valmistada teise Frank Steeni."
	Ma hingasin sgavalt sisse. "Kas see ongi kik?" prisin arvatavasti kllalt kohtlaselt. 	"Kaugeltki mitte," tles Belo. "Mletatavasti Lankse kiirendi leiutati 24. sajandil. Teine Frank Steen poleks mingil juhul eluvimeline vljaspool toitelahust, kus me ta kasvataksime, ja kui isegi oleks, poleks tal mingil juhul mistust. Siit t alles algas. ldiselt, sinu aju sisu on niteks tiesti sinu enda kui isiksuse omadus, geneetilises materjalis pole loomulikult les thendatud, et sinust saab eriosakonna ttaja vi et sul on vastikus kollase vrvi suhtes. Tsi kll..." Belo mngis klaviatuuril. "Suure tenosusega esineb sul kerge allergia soolase vee vastu, kuid kllap see on juba vlja ravitud."
	Ma kehitasin lgu. Loomulikult oli Belol igus. "Kas see pole rohkem meditsiin ?"
	"Olgu peale, nide oli ldiseks arusaamiseks," tles Belo vabandavalt. "Minu lesanne polnud aga mingite prilike omadustega tegelemine. Ma pidin teada saama, kuidas muuta ahvi arenguvimeliseks, jttes talle potentsiaali kasutada oma loomaeeliseid. Kokkuvttes oli see pris keerukas. Hm, tagantpoolt ette minnes tundub kll primitiivsena."
	Meie ette tekkis jrgmine holograafiline kujutis. "Tom," tles Belo asjalikult. "Nii, ja siin on tema DNA lik, mis kajastab vliskuju. Mutatsioon neljandas osas - palun." Tomi nina nihkus taha. "Mutatsioon seitsmendas." Lug muutus etteulatuvaks. "Ja nii edasi.
	Tegelikult, uurida arenguvimaluste poolest ahvi thendab uurida inimest. Mis eristab meid ahvist fsioloogiliselt ? Mis eristab meid ahvist ajutegevuse tbilt ? Niisiis, kigi tde alguses ei jnud mul muud le, kui ise masinasse ronida."
	Belo pras end esimese aparaadi poole.
	"Endastmista teeb phit ra arvuti. Olemasolev materjal aitas mind oluliselt, ent MF oma deklaratsiooniga oli kik varasemad td ra nlinud. Nii tuli mul teostada rida inimkatseid, et uurida modelleerimise tpsust."
	"Kige keerulisem oli informatsiooniga, mis puudutas lapsi. Teatavasti teatud vanuses vastab noor ahv praktiliselt sama vanale inimlapsele. Siis astub esile meie arenguvimelisus - see aga pole "asi iseeneses", vaid nuab mistuseni judmiseks veel keskkonda, kasvatust otseses ja kaudses mttes. Ahvi arenguvimeliseks muuta pole minu kes oleva tehnikaga ldiselt keeruline, vhemalt tagantjrele vaadates. Otseselt vetuna teeb inimesest snniprase idioodi geneetiline mutatsioon - tema aju on prsitud. Mudelina vime oma ahvi vaadata samuti snniprasest idoodist lapsena. Tema aju funktsionaalsust saab muuta samamoodi, kui tema vlimust. Loomulikult vinuks ma toota arvukalt jrjest arenemisvimelisemaid ahve, kuid otsest vajadust polnud: seda protsessi sai modelleerida. Jrk-jrgult, kontrollides ka loomkatsetega, aretasin ma ahvi, kellel oli ahvi kohta superfunktsionaalne aju. Inimesele tagavad arenguvime otsmikusagarad - ehk pole see ainuvimalik, kuid minul oli lihtsam loodust kopeerida. Viks arvata, et t oli sellega tehtud, ent see oli alles algus: "mudel" vastas kll arvuti eeldustele, kuid selle televastavust tuli kontrollida." 
	Belo liigutustes oli teatud pateetilisus, kui ta laboriseadmetele osutas. "Siinne ongi kontrolliks meldud. Ahvidele, kes "mustast koridorist" kasvatuse saanutena tagasi tulid, anti siin muljeid ja vaadeldi nende reaktsioone. Loomulikult kerkis les jrgmine probleem: milline edusamm vi tagasilk tuleneb kasvatusest, milline aju vimekusest. Mul polnud teist valikut, kui korraldada topelteksperiment; nneks jagus mul aega priiprast, samuti materjali. Iga jrgnev eksemplar vastas veidi rohkem eeldustele, endastmista svenes ka pidevalt ettevalmistus. Ning lpuks judsin ma tasemele, kus automaatpe ennast ammendas. Ma visin seda thustada, kuid mul puudus vimalus kontrolliks: ahvide mttetegevus vajas juba sotsiaalset keskkonda, et nende paremusi vi puudujke tundma ppida. Ndseks pidi neid koolitama elu ise."
	"Ma ei tea ieti veel, milleks nad vimelised on, katseseeria on pooleli. Igatahes pole praegune veel piir. Pealegi proovin ma sedasama kiirendit mber ehitada. Tehniliselt peaks isegi vimalik olema mutageense toime kaotamine - ahvid in vitrio vhemalt paariaastaseks aretada, seda suhteliselt vikese ajavahemiku jooksul." Belo ohkas. "Igatahes pole mul ammu olnud nii ilusat aega, kui need poolteist aastat - hm, tleme, snnitustegevust. Vahel on isegi vike segadus ajaarvamisega - vaadake, need ahvid on neljasaja aastase arengu produkt.  Minu tagasihoidliku arvestuse jrgi veetsid nad umbes nii palju "musta koridori" lkitatud "kutsikates". Suurem osa ajast kulus loomulikult esialgsetele mutatsioonidele. "
	Meie ette ekraanile ilmus nelikmmend ahvi. "Palun vga, Max Belo mngimas emakest loodust," thendas mees. "Esimene paar on vanemad. Iga jrgmine omab kuni paarkmmend mutatsiooni ja nii edasi. Toitusid nad universaaltoitemassist ja iga vahepealne isend elas suguvimeliseks saamiseni, pluss vljumine "mustast koridorist", pluss testid. Viimane on jllegi Tom." 
	Tingmrkide jrgi olid kik ahvid peale esimese papa ja Tomi emased. "Aga nende isad ?" prisin. 
	"Nad on kunstlikult viljastatud," tles Belo. "Sealjuures tpsuskiirguriga tdeldud spermatosoididega. Ahjaa, pisiasjade hulgas ma unustasin mainimata, et nende vliskuju on loodud planeeritud marsruudi jrgi - et ma viksin vhemalt ht neist klastatavatel planeetidel alati kaasas tassida."
	"Odeolil" on siis kindel sihtkoht?" prisin huviga.
	"Loomulikult mitte, " tles Belo muiates. "Kll aga mned vahepealsed. Ma panin nende materjali igaks juhuks koodi alla, nii et otsimine ei tasu vaeva. Muide, ks ahvidest, Gert, on ka Maa gorilla."
	Ma ainult mhatasin.
	"Aparatuurile siin ei oskagi nime anda," lausus Belo ringi vaadates. "Seal on muidugi kiirgur, millega vikesi Franke saab teha. See ssteem on paaritamise asendamiseks. Too kast seal nurgas - eraldi kehaosade autonoomne kontroll. Ja nii edasi, mned ka mitte ahvide jaoks. Ausalt eldes meeldib mulle sin rohkem, kui tolles metsatukas - viimane oli he mu kunagise kaaslase idee. Siin saab ka edukalt kokku panna igasuguseid "Odeoli" tlikaid lisaseadmeid - tlitajate jaoks."
	Puldilt kostis mingi meloodia. Belo llitas ekraani juhiruumile mber, vaatas korraks nitude rida, mis serva joonistus, ja noogutas siis. "Egas midagi, viimane mugav vimalus. Et mitte asja keeruliseks teha, saadan ma ahvid "Arpil" platsdarmi hivama." "Arpi?" "ks neljanda suurusjrgu laevadest "Odeoli" keres," selgitas Belo. "Nii palju, kui mina tean, on siinsed aborigeenid ebasbralikud. Kui neile meeldib judu kasutada, vivad nad seda teha hekorraga.  Muide, mu ahvid nevad pris hsti pimedas. Infrapunases on operatsioon nhtav, nii et lheme juhiruumi."
	
	"Arpi" eemaldus aeglaselt "Odeolist". Laev oli "Haist" kll suurusjrgu vrra viksem, kuid kllalt imposantne. "Hai" oleks vinud osutada edukat vastupanu "Odeolile", kuid kolme eraldi laeva puhul olnuks lpp lhike. Lollpead, mtlesin sdametiega, jagavad vimatuid lesandeid.
	Pilt, mis planeedi pinnalt avanes, tuli ilmselt "Arpilt". Infrapunasega oli lootusetu nha lbi atmosfri detaile. Samas ilmus laev ka ise kaadrisse. tlesin:"Hm."
	Belo vaatas minu poole. "Teist sorti peegel," selgitas ta lhidalt. "Kaamera on muidugi laeval."
	"Platsdarmil" oli aborigeene. Jahtunud krbepinna tumepruunil taustal liikusid punakad tpid. Laeva lhenemisel lksid  need pildil suuremaks. 
	Vlkkiirelt libises le ekraani mitu heledat kiirt - "Arpilt" lasti vlja midagi sooja. Siis shvatas mitmes kohas korraga. Suurendatud pildil hakkasid punased tpid kiiremini liikuma ja jid siis paigale. Belo vaatas minu poole ja muigas.
	"Mis asi see oli?" prisin viisakalt.
	"Kiirgur -   pomm," lausus Belo. "Oma valdust tuleb ju millegagi piiritleda."
	"Kas need seal on surnud ?"
	"Aga loomulikult. Kiirgur lammutab suure efektiivsusega keerulist orgaanilist kudet. Tsi, ka meie oma. Aga nd, kui pommi mju on lppenud, lasevad mu ahvid kigi pihta, kes veel oma nina meie territooriumile topivad, kolm tundi mrki ja ma usun, et oma laadimistd saame prast rahus tehtud."
	"Aga moraal ?" prisin pilklikult. "Nad on ju mistusega olendid."
	"Moraal ?" Belo mtles hetke. "Neil pole ju isegi teadust."

	"Odeol" liikus korraprasel orbiidil ja oli seetttu meie platsdarmist suure osa ajast pris kaugel. Kuna aborigeenid end ei nidanud, kippus mu ettekujutus loetust tuhmuma ja hdaohutunne kadus tasapisi. Belo oli ahvidele jaganud tpsed instruktsioonid ja me oleks vinud laeva jdagi, ent mees polnud nende killast, kes oleks piirdunud mtmistulemuste ja proovidega. Ma ei imestanud prmugi, kui Belo mnikmmend tundi prast esimesi saabunud konteinereid mind planeedile huvireisile kutsus. 
	Me vaatasime oma valduse le ja ma pidin mnma, et kik on plaanikohane. Ahvid said tga suurepraselt hakkama, mberringi oli kllaltki igav krb, ja skafandris, mis arvestatavas osas ainult kiivrist koosnes, tuttav liiga vrske hk. Belo vaatas ringi, uuris pikalt binokliga eemalt paistvat korraprast moodustist - mingi kivimilasu, pooleldi liiva alla mattunud, minu arvates pris ebahuvitav - ja rkis raadios midagi ahvidega. See planeet mulle ei meeldinud.
	Tagasilennul istusime mlemad "kutsika" tagaosas ja mlgutasime omi mtteid. Mind vaevas peamiselt sihtkoht, kuhu "Odeol" prast varude pealevtmist suundub. Ma ei osanud midagi tarka arvata.
	"Lollakas arhitektuur," arvas Belo ja ulatas kivimilasu pildi mulle. "Me tegime oma maabumispaiga arvatavasti otse nende linna klje alla. see peaks sissekik, tleme, vrav olema." Vaatasin pilti thelepanelikult, kuid ei leidnud ikka midagi mrkimisvrset.

	Siis paiskusime nksatusega tagasi. "Kutsika" kurss oli jrsult muutunud. Tom juhipuldi taga hlitses lhidalt. Haarasin Belo eeskujul skafandrikiivri ja tmbasin phe.
	"Frank, vta teine laser," kamandas Belo. "Kutsikas" tegi teise nksu. "Ja kiiresti. Ma lasen su maha." Belo kes oli K-42 ja tema ngu kiivri taga polnud just sbralik. Ma keerasin end tooliga seinaekraani poole.
	See ei olnud "Hai." Meid rndas kolm kuuenda suurusjrgu laeva ja taamal paistis veel midagi. Ma aktiviseerisin khku laserijuhtimispuldi.
	"Kahest esimesest lheme puhtalt mda," teatas Belo teist relva juhtides. "Kolmandaga ole valmis."
	Silmapilk hiljem tuli veel kaks nksakut. "Kutsikas" liikus Tomi ke all mda ahvitrajektoori. Meie mber shvis nagu iksel. "Tuld," kamandas Belo. Kolmas laev planeeris meil teed ligata.
	Ainsa hetkega haihtus "kutsikast" kogu hk, kaks kljetooli olid ra phitud, laes ja prandas mustas kosmos. Kolmanda laeva kljel plahvatas midagi. Tabamused olid nii meie kui nende manvri ra rikkunud, kuid me olime peaaegu psenud.
	Raadiost kostis midagi arusaamatut. Vaatasin Belo poole ja siis uuesti vlja. Eemalt paistnud laev oli kohale judnud. Siduk oli kaubalaev ja kuulus viiendasse suurusjrku. "Kutsikas" tegi meeleheitliku manvri, laev keeras veidi - meie trajektoori hpped enam tabamusest ei pstnud. Mitte midagi ei juhtunud.
	Siis ilus kosmosesse meie ees veel neli uut objekti. Erineval kursil lhenesid meile "kutsika" suuruses tundmatu kujuga laevad.
	"Oli ka aeg," nentis Belo ja osutas paremale. Sealt tuli "Arpi". "Kutsikad" meie ees muutsid jalamaid kurssi.

	Belo oli kllaltki veidra noga, kui me "kutsikalt" maha tulime. Mul kibeles ksimus keelel, kuid ma ei hakanud seda vlja tlema. Miks tollelt laevalt ei tulistatud ?
	"Vib-olla ka teie rahvas," lausus Belo prast salvestuste kontrolli. "Tunnussignaalides oli kikjal "sltumatu", nii et rohkem nagu piraadid." Ta oli sgavalt mttes ja ma arvasin teadvat, mis talle peavalu tegi. Kuid ma polnud temast prmugi targem.

	Kuna t kulges normaalselt, ei ninud ma Belot tkk aega. Nagu hiljem selgus, korrastas ta laborit uue eksperimendiseeria jaoks.
	Sattusin temaga kokku hel lunasgil. Mees rntsatas toolile ja asus endale toitu ette kuhjama. "Kohati tunnen ma Keskplaneedi jrgi isegi igatsust," teatas ta. "Eriti siis, kui mni sealsetes laborites olemasolev asi tuleb endal valmis nikerdada."
	"Kuule Max, aga ikkagi, miks sa ei taha MF-i tagasi prduda ?" ksisin otsustavalt. "No olgu, meie meetodid sinu tagasitoomiseks olid ja on vgivaldsed, aga ma olen veendunud, et kord juba Keskplaneedil olles ei takistaks sind keegi tegemast tpselt sama td, mida sa tahaksid."
	Nelo tstis pilgu sgilt ja vaatas mind hapult. "Tepoolest, sa ei saa sellest aru," ohkas ta. "Vib-olla tookord, kuus aastat tagasi ma lksin ra selle riigivormi eest, konkreetsete piirangute eest, mida see teie totakas impeerium mulle seadis. Aga kulla Frank, sa unustad, et mul on laeval suureprased vastuvtuseadmed. Impeeriumi muutumist demokraatlikumaks Maa Fderatsiooniks sain ma surepraselt jlgida. Aga sellest aitas tiesti, et taibata - kik krgem vim on oma loomult sarnane. Sina oled fanaatik, eks ole ? Sind kasvatati printsiipide jrgi, et vanale hiskonnale tuleb les ehitada uus ja parem, sinus on olemas eeldus seda uskuda, sest iga MF vhegi mtlev kodanik teadis juba Impeeriumi ajal, mida see riik endast tegelikult kujutab. Te rahuldute uue ja parema vimuga enda le, sest teile on petatud, et kogu oma heaolu vlgnete sellele vimule, ainsale, kes on suuteline teile ktte andma kik mugavused ja igapevase elu vajaminevad tarbed. Vaata, Frank, see on puterdamine. Mitte kski hiskonnakord ega vimuvorm pole vrtuste looja, vaid inimkond. Pole htki phjust, et austada vimu, riiki ja kontrollli isiksuse le mistahes kujul kui absoluuti. Ja konkreetne Maa Fderatsioon? Mul on siin, oma laevas, tuhat korda mugavam. Loomulikult on nd MF tunduvalt vabam. Aga mul pole tema jrele vajadust. Ma ei vlgne temale kui vimule midagi. Ma ehk vlgnen inimkonnale, tedusele - ilma viimase arenguta poleks mul "Odeoli", teadmisi, praktiliselt midagi - aga MF raamid ei oleks mingilgi mral selle vla tasumine."
	Ta vaatas mind mtlikult. "Lisaks - teie MF on tis fanaatikuid. Ei ole enam mssavaid provintse, igal pool vetakse MF kodanikku vastu vhemalt viisakalt, teil on infokeskus, mis tagab mugavuse igal pool, kui vaid ette vlja uurida, kuhu minna - kogu see heaolu toodab impeeriumi aegu mletavate inimeste hulgast uusi ja uusi fanaatikuid. Aga mulle ei meeldi nendega prmugi suhelda, rkimata sellest, et mnest sellisest tbist vib hakata sltuma mu t. Fanaatik ei mista niikuinii, miks ma tema ideid ei toeta, ta ei hakka seda arutlemagi - olen vanlane ja kik." Belo muigas. "Tegelikult olengi, kuigi passiivne. Ma loodan, et sa saad kskord aru, miks ma midagi MF-i pole ra kaotanud?"
	Ta on pettunud MF-is juba selle leminekuajal, mtlesin llatusega. Fanaatikutejutt - siin polnud midagi imelikku, olid ju Belo mttekaaslased impeeriumis tema teada viimaseni surma saanud, kllap leiab ta, et lejnud pole midagi vrt.
	Belo, olles veel hetke mtisklenud, asus uuesti sgi kallale. Tundus, et vhemalt kaks korralist einet oli tal vahepeal vahele jnud.

	Belo kontrollis veidi nrviliselt laadimiste kiku. Nagu ma aru sain, oli ta oma ts kuhugi vlja judnud, kus eelduseks olid katsed normaalses, see thendab, hapnikku sisaldavas atmosfris.("Nagu teada, on meie galaktikas kllalt niteid ka mitte ssinikul phinevast orgaanilisest elust, aga need nnetud rassistid MF-is ei ole kunagi ieti viitsinud neid uurida. Huvitav oleks, aga paraku olen ka mina surelik...") Ma lksin temaga kaasa ainult igavusest. 
	Kigepealt alustas Belo vaidlust tid juhatava Gerdiga. Kuna ma ahviknest kuigivrd aru ei saanud, ji ldine sisu kllaltki arusaamatuks,. igatahes rkisid nad ratsionaalsusest.
	Nagu alati, tolgendas mu kannul Bernard. Ilmselt oli ks transportri juhtivatest loomadest, kelle nime ma ei mletanud, tema tkaaslane (ksiks ige Belo kest, kas ahvidel vib esineda sprust ?). Bernard hikas talle midagi - kuna teise kik neli jset olid ametis transportriga, tegi ta sabaga mingi zesti. 
	Kui hakata mtlema, tuleb vlja armas muinasjutt lasteprogrammist, mtlesin neid vaadates. Aeg-ajalt nidati neil kanalitel lugusid mingist armsast planeedist, kus elanikeks kenad,lbusad, karvased, pehmed ja sdamlikud loomad. Kuigi tenoliselt oli kogu lugu tielik vljameldis (vhemalt mina polnud planeedil kinud), leidus karjakaupa lapsi, kes asjasse uskusid. Peaaegu sama, arutasin ahve vaadates. Vhemalt senikaua, kui neid ei rnnata, vi kui Belo neile ksku ei anna. Ent samas on nad nii efektiivsed mrvarid...
	Belo oli vaidluse lpetanud ja pris rahul. Laadimiskigule heidetud pilk oli juba rohkem hajameelne kohusetitmine. Nagu viski oodata, suundus ta lifti poole. Armas ja tpselt tulistav ahvihiskond vis iseeneses edasi tegutseda.

	Max Belo ei teinud meie tagajamisest suuremat numbrit, kui ettevaatusabinusid jlgida. Vaid ks ahv pidi valvama "Odeoli" radariekraani taga mbritsevat kosmost ja kaks ahvi saadeti planeedile lisaks, ainsa lesandega mbruskonda jlgida. Ja veel - Belo lasi neil relvad ra peita. Mina ei taibanud.
	Lisaks muule tekkis Belol peatselt uuesti huvi planeedi vastu. Imelikul kombekl hulkus ta niisama tkoha mber. Ma poleks ehk viitsinud temaga kaasa minna, kuid oma raolekul pani Belo he ahvi, tavaliselt Bernardi, minu jrele valvama. Tema seltskond mulle ei meeldinud ja ma otsustasin kaasa minna.
	Meie kimisi oli arvatavasti distantsilt hoolega silmas peetud. Prast transport"kutsika" ralendu saabusid jalamaid neli tundmatu kujuga raketti ja maabusid, nagu paraadil. Ka nemad ei tulistanud kordagi. Vaatasin rabatult Belo ahve. Need jllitasid oma kiivrite alt laevu nagu ilmutisi, liigutamata kppigi. "Frank, visake oma pstol ra," kuulsin raadiost. Siis kostis raginat, saatja polnud arvatavasti tpselt lainealal. "Max Belo, teid palutakse meie kaptenile klla. Vastupanu ei tasu ra. Astuge esimese "kutsika" juurde. Kik, kes teiega kaasas on, vivad ka tulla, kuid palun ilma relvadeta." Mehel, kes rkis, oli tugev aktsent. Selline knepruuk meenutas jalamaid Zerga I kohalikke piraate. Samuti viitas nendele must smbol "kutsika" klgedel.
	"Tuled ka?" pris Belo igapevasel toonil. Seejrel tmbas ta kega ahvide poole. Need srkisid tema jrel osutatud luugi suunas. Ma kehitasin lgu ja lksin jrgi.

	Mis ieti eristas piraadilaeva harilikust kosmoseristlejast, olgu see siis sja- vi kaubandusotstarbeline ? Neid erinevusi oli igupoolest kllalt vhe.
	Enamuses kuulusid need laevad viksematesse suurusjrkudesse - ainult selliseid oli vimalik ja ka ratsionaaln ehitada piraatide nappide vahenditega vi hivata mne kaubandusssteemi planeedi orbiidilt. mberehitused tegid sageli laevade kuju veidraks - pidid need ju htaegu olema piisavalt lahinguvimelised ja mahutama kaupa. Kigis neis liikudes torkas htmoodi silma materjalide nappus - remondirobotid parandasid lahinguhaavu just selles suuruses varuseadmetega ja valasid le nimelt seda vrvi plastikuga, mida laevas parasjagu leidus; koridoris torkas pidevalt silma mne puudujnud katteplaadi kohalt vastuvaatav tohuvabohu ja alati tuli ettevaatlik olla, et vljaulatuvate juppide vastu end mitte ra la. Ainuke, mida tiesti kidavana hoiti, oli phikoridor, kuna vimaliku hire ajal sstsid meeskonnaliikmed seda mda kohtadele.
	Seintel vis mrgata kahtlaseid svendeid, mis kordusid vastasseinal - jljed laseritabamustest, mille tielikuks parandamiseks polnud materjaliga priisata. Ja loomulikult tmbasid thelepanu ka piraadid ise - terve galaktika MF dialektide puder suhtlemiskeeleks, seljas erinevatest partiidest kokku pandud riided, esindamaks kogu MF vanu moode; kigis suurustes ja kujudes relvad rippumas lgadel ja vdel... Ainult nod, kui mitte arvestada ebatavaliselt arvukaid kaklusarme, olid neil meestel samasugused, kui kigil hariduseta reattajail le Maa Fderatsiooni, tlpinud ja igavlevad.
	Sest mis neid lpuks eristas harilikest, seadusega kaitstud kauplejaist ? Ainult suurem sissetulek ja tegevuse ebaseaduslikkus, kui ametitegevust vrrelda. Loomulikult panid enamuse tulust tasku laevaomanikud, nii et piraadi uhke nime taga peitus vaid pisut rikkam palgatline, kes maksis oma kasu kinni t ohtlikkusega.
	Laev oli sedapuhku ilmselt MF-st pihta pandud. Kaarjas koridor viitas, et ka see laev on ehitatud ringikujuliseks. Vis pris julgelt oletada, et koridor oli kige laiem kiguruum laevas, hendades kiki lejnud ksusi, ladudest ja ruhvidest juhtimissaalini. Meid juhatati, tpsemalt konvoeeriti, meeskonnaruumi, kus ks ristatud ktega laua res seisev mees meid kllalt kannatamatult ootas.

	"Ei, hrra Belo, aga te olete ikkagi liiga usaldav," thendas mees meelitavalt. "teiesugune seikleja jaoks oli ikkagi suur kergemeelsus end niimoodi meie ktte anda."
	Belo nol oli kerge muie ja kllap oleks ka tema ahvid muianud, kui Belo vaevunuks neile petama. "Kas just usaldav," kehitas ta lgu. "Ma olen vaid uudishimulik. Mille kuradi prast teie kige suurem laev ikkagi minu pihta ei tulistanud ? Mletate, kui te hte "kutsikat" taga ajasite."
 	Mehe nole ilmus kimbatus. "Tegelikult... Ma ei tea seda isegi," tunnistas ta siis. "Komandr asub seal, ilmselt tema ksk. Aga kll te varsti kohtute !" Seejrel prdus ta minu poole. "Teid pole mul au tunda. Kas te olete hrra Belo kaaslane ?" 
	Belo vastas minu eest. "Tsi, kuid hrra Steen pole seda mitte just omal soovil. Ma nimelt rvisin ta."
	Ma noogutasin. Mehe huul jnksatas.
	"Ta oli nimelt tlikas ja ritas mind pidevalt taga ajada," jtkas Belo hirimatult. "Te vite teda loomulikult kohelda sama hsti, kui mind, me oleme ju lpuks mlemad klalised."
	"Olgu peale," nustus mees. "Ma vin teid ndseks juba ra paigutada. Palun nidake hrrale tema kajutit," prdus ta he piraadi poole, kes meid seni automaadist sihtinud oli. "Ja ahvidele on meil ka ks suurem ruum leitud, muidugi, kui te neile ise nitate..." 
	Belo vilistas. Protsessioon, mis meeskonnaruumide pole liikus, oli kllaltki kummaline - ahvid oma ehtahviliku knnakuga ees, Belo koos meie vrustajaga hrrasmwehi jalutuskigul meenutades jrel ja lpus lonkimas mina - igatahes meid saatva nelja piraadi ngudel peegeldus olukorra veidrus selgesti. Ahvid juhatati arvatavasti hte viksemasse laoruumi. Kui viimane neist oli sisse hpanud, lukustas meie saatja ukse phjalikult.
	"Ettevaatus ennekike," tles ta siis hoopis enesekindlama tooniga. "Zergal prati neile liiga vhethelepanu, meie pame tasa teha. Palun, hrra Belo, teie kajut on siin."
	Ka see uks lukustati korralikult. "Ja, hrra Steen, teiega tahaksin ma veel paar sna vahetada."  Mul ji le ainult kuuletuda.
	"Nii. Tegelikult olen ma selle laeva kapten," thendas mees juba pris normaalse hletooniga. Tp automaadiga sihtis mind endiselt. "Kas see,  mida Belo rkis, on kasvi osaliselt tsi ?"
	Ma kortsutasin kulmu. "Paraku on see tiesti tsi," tlesin siis. "Ma olin eriosakonna ttaja ning pidin Belo kinni pdma. Et ma aga teda ktte ei saanud, mind vallandati ja siis ma jtkasin omal kel. Ja loo lpu rkis ta teile ise."
	"Hm," reageeris kapten. "Kas te olete tema vaenlane ?"
	Kehitasin lgu. "Kuidas soovite. Lpuks oli tema ju minust ainult targem, kuid siiski on ta kigi minu ebannestumiste phjus."
	"Hea," teatas kapten vidukalt. See on juba usutav. Milliseks te hindate nende ahvide dressuuri ?"
	"Vga heaks. Ma isegi ei tea, milleks nad tegelikult vimelised on, aga laadimistdel on nad sama head, kui inimesed."
	"Kas nad on ohtlikud ?"
	"Kahtlemata. Niteks inimest kgistada on ju lihtne, aga Belo vib neile selleks keliigutusega mrku anda."
	Mees kortsutas omakorda kulmu. "Ehk oleks ohutum, kui me nad lihtsalt vagaseks teeksime," pris ta seejrel. 
	Ma raputasin otsustavalt pead. "Ainult koos Belo endaga, muidu pole mtet. Ta on neisse vga kiindusnud, ikkagi tema enda suur t."
	"Eriosakond..." mtles mees valjusti. "Aga kui te Belo ktte saaksite, kas te asuks uuesti tle ?"
	"Ei, mind ei vetaks," tlesin nukralt. "Tsi kll, ma hakkaks saama vallanduspensioni, ja seda pole just vhe."
	retult mugav on valetada asjade kohta, millest kuulaja midagi ei tea. Eriosakonnast ei vallandatud kedagi, kpardid saadeti titma lesannet mne komandri ke alla kategooriana D-1, ja enamik lpetas t niikuinii kusagil surma saades. Ent too piraat nis mind usaldavat - loomulikult ei teadnud ta meie sisemisest struktuurist midagi.
	"Ma leian, et on kllalt, kui need ahvid jvadki luku taha," otsustas kapten prast mttepausi. Ma noogutasin krmesti. "Ma pan teile olla igati abiks," tlesin siis. "Ma kll ei tea, milleks vajab teie peamees Belot, aga mind vaevalt et edaspidi millekski tarvis lheb. Kuid mul on pris hea sjaline vljape!" 
	Kapten muigas. "Tahate piraadiks !" thendas ta siis rhuga. Ja lisas samas umbusklikult:"Niikuinii olete valve all. rge lootkegi mingeid rumalusi korda saata!" Ta tusis, noogutas valvurile ja lks uksest vlja. Tp toetas end minu uue kajuti hele toolile ja vaatas mind mitte just vaimustatult. Heitsin voodile ja panin silmad kinni.
	Kuradi kurat. Oma viimases mtteavalduses olin tegelikult kllalt ieti elnud - mind neil vaevalt vaja lheb. Oma nahaga on siis lood enam kui hullud.
	Belo. Miks too  laev meid ei tulistanud ? Tahtsid teda elusalt ? Jamps, kik lejnud ritasid  meeleheitlikult meile auku sisse teha. Ja kui tahtsidki elusalt, on ta nd neil kes. Arvatavasti planeeris ta mnda suuremat tulevrki ahvidega, ent need istuvad nd kenasti luku taga. Kahe tunni prast ksin sellelt tbilt suitsu ja siis vaatame edasi.
	Mind ratas tukkumisest valvuri mrkus:"les. Lobi jagatakse." Lasin end meeskonnaruumi konvoeerida.


	Belo istus laua taga ja si, kuigi kllalt isutult - "Odeolil" oli mrgatavalt parem kk. Kui kapten meie kest prima tuli, kas me oleme oma elamispinnaga rahul, teatas Belo:"Kui lubate, saadan ma "Odeolile", oma laevale, he snumi. Te nete ise, et see on tiesti ohutu, kuid ma pean ta ra saatma."
	 "Ja see oleks ?" ksis kapten armastusvrselt.
	 "Olen piraadilaeval klas. "Odeolil" jda endisele kohale edasiste korraldusteni."
	 "Olgu peale," kehitas kapten lgu. "Selles pole ju testi midagi ohtlikku. Aga milleks ?"
	"Et mu sbrad ei muretseks," muigas Belo. "Nad vivad ju arvata, et ma olen rvitud."
	"Ahjaa, ma otsustasin, et puhtuse huvides oleks parem, kui teie ahvid jksidki kik sinna luku taha," teatas kapten mne aja prast. Belo vaatas minu poole pris snge noga. "Minu ahvid peavad vga hsti puhtust, tles ta seejrel rhuga. Kapten irvitas. "Seda on ainult paariks pevaks, siis me kohtume oma komandriga," selgitas ta. "Ja - ettevaatus samuti..." Belo vaatas veelkord mulle otsa. Ma tegin vimalikult stu no.
	"Hrra Steen, esialgu on teil avansina tielik tegevusvabadus," thendas kapten mulle prast lunaski.- "Mulle meeldib inimeste ngusid vaadata, jajah. Prastpoole rgime ehk veidi eriosakonnast - nii mne tunni jrel, ma arvan." Tp automaadiga muigas rahulolevalt.
	Ma kasutasin oma ksijetust kige praktilisemal moel, mis mulle phe tuli - ma lksin meeskonnaruumi ja sorisin veidi aega andmepangas. Leidnud he vanema seiklusfilmi, vaatasin jrgmised kolm tundi seda ja sin ra kaks pakki kpsiseid. Ma olin surmkindel, et mind jlgitakse hoolega ja jtsin vimalikult rahumeelsemat muljet.
	Ma ei tea, kas Belo otsustas mulle appi tulla, vi tekkis tal loomulik tahtmine mind nha. Igatahes saabus mu isiklik tp prast seda, kui olin filmivaatamise lpetanud, ja viis mind Belo juurde. Ta kndis minu ees ja oli automaadi lale riputanud.
	"Mul on siinsest klalislahkusest krini," teatas Belo sissejuhatuseks, kui tp oli meid omavahele jtnud - ja ukse minu jrel lukustanud. "Juba ?" imestasin. "Kuulge Frank, lpetage lollid naljad, " tles Belo. "Ahvid istuvad kinni, mina luku taga. Kuidas me minema saame?" "Kuulge Max, te ise kippusite siia," thendasin. "Igatahes mitte niisugusesse olukorda," vastas ta. "Te psete kutsikatele ligi. Tehke tee puhtaks ja ..." "Kuulge Maks, kerige prgu," tlesin asjalikult. "Esiteks pole teil praegu pstolit, millega mind hvardada. Teiseks, pti teid, aga mitte mind. Ja lpuks tulite siia enda uudishimust ja mina pole teil palunud ..." Belo vaatas mind altkulmu. "Jtke oma loll jutt," tles ta siis. "Olgu," nustusin.Ma koputasin uksele. "Hallo, tahan vlja!"	Minu valvur polnud igatahes pealt kuulanud. Tema nost paistnuks suhtumine kuuldusse he hetkega. Takeeras ukse uuesti lukku ja jalutas teisele poole.	Ma lksin oma kajutisse, vilistasin filmist meelde jnud viisi ja lasin ukse enda jrel kinni sahiseda. Seejrel avasin selle avariilliti vajutamise jrel kega ja sulgesin uuesti. "Kutsikate" juurde polnud vhimatki mtet minna, neid valvati igal juhul ja mind oleks lihtsalt maha lastud. Hiilisin Belo ukseni ja igasin rusikaga kolm korda selle pihta, tmbudes jalamaid varju. Automaadiga tp lonkis peatselt koridoriknaku tagant vlja, peatus ukse juures ja pris "Mis lahti?" Ma lin talle tpselt kaela pihta.							Automaat mulle ei meeldinud, ma tahtsin pstolit. Lohistasin mehe krmesti laoruumi ukse krvale, kus teda koridorist kohe nha polnud, vtsin relva ja vabastasin selle kaitseriivist. Mtlesin hetke jrele ja surusin riivi uuesti kinni. Seeriistapuu tegi tulistades liialt kra.					Esimene ohvitser, kes koridori tuli, oli kllalt hea reaktsiooniga. Midagi arvatavasti kuuldes pikas ta vaistlikult krvale ja automaadipra tabas tede la pihta. Ta pras end noga minu poole ja kiskus revolverit vlt. See oli viga. Lin talle nkku, lastes automaadil kukkuda. Mees vaarus, sai revolvri ktte - ja prantsatas samas teisest ja tpsemast hoobist prandale.				Relv oli aus, kuus padrunit pidemes ja ohvitserimapist leidsin kaks tiendavat pidet. Riputasin automaadi lale ja suundusin juhiruumi.	Nagu viski arvata jrgisid piraadid ka siin MF eeskuju. Eeskirja punkti "Vangid laevas " juures oli ettevaatusabinude seas ka korraldus panna kaks relvastatud meest juhiruumi sissepsu juurde. Ma kndisin nende poole nagu ige mees kunagi. Seisma jmata tmbasin relva taskust. Laskmisega hiilgasin ma juba Eriosakonna Kooli pevil.				Teine valvur heitis vaid he pilgu oma mahakukkunud kaaslasele, enne, kui automaati puudutas. Sellest aitas. Ta langes mu teele ette, ma sstsin, pstoliga ksi ees, le tema ja maandusin juhiruumis ukse krval prandal. Lask, veel ks ja veel ks - siis oli kik. Ajasin end psti, vahetasin pstolis pideme ja astusin juhipuldi ette. Laeva valvetrimehe keha lkkasin jalaga eemale ja panin kursimuutuse paika. Mul polnud vhimatki tahtmist juda lejnud laevastiku lhedusse ja ma ei uskunud ldse kapteni lubatud paari peva. 
	Korjasin laipadelt relvad kokku ja asusin kappe lbi otsima. Kusagilt tuli leida laserrelv ja vabastada ahvid, lejnu polnud enam oluline.
	Nad tulid teiselt poolt. Ma olin ette valmistatud isegi selleks, et mul tuleb ahvideni le poole meeskonna minna, kuid nii muutus asi tunduvalt lihtsamaks. Ma tulistasin paar valangut ringkoridori hte suunda ja hiilisin siis ise teisele poole. Neli ahvi, kuus automaati - enam kui kll.
	Kik laevad, mis MF poolt lbiuuritud alal viimase paarisaja aasta jooksul on ehitatud, on kohandatud sisevitluseks ja hsti kaitstavad. Ahvid ei proovinud minuga rkida. Nad vtsid pakutud automaadid vastu ja jagunesid kiiresti mlemale poole. Kahe ahvi turvalise selja taga suundusin ma Max Belo kajutisse. Nad olid ka siinsetes oludes suureprased. ks ahv hppas ette, teine ahv lasi resoluutselt maha igahe, kes ritas vastu lasta. Vahetus. Mingid tbid on otsustanud meeskonnaruumi kaitsta. ks ahv hppab suure kaarega sisse, kostab paar valangut ja sealt ta tulebki, reibas ja haavamatu. Likasin Belo ukse lahti ja viskasin talle revolvri. "Nd on vhemalt mind millegagi hvardada." Belo pdis relva hust, vaatas mulle otsa ja muigas veidi kveralt.			Kahe tunni prast olime "Odeoli" kursil. Laeva kapten vaatras mistmatul pilgul ahvi, kes teda sihikul hoidis, mind juhiruumis	teise trimehe istmel ja  Belot peapuldi taga ning ei taibanud. Ma kahtlen, kas teda oleks lohutanud minu siiras lestunnistus, et ma mingil juhul ei tahaks olla kapten laevas, mida rndavad Max Belo ahvid. 

	"Aga lolli mngid sa haruldaselt hsti," mrkis Belo paar peva hiljem juhtunut meenutades. "Sa olid kajutis veendunud, et meid kuulatakse pealt?"
	 "Ja sina? Pakkusid mulle juhuslikult oma lojaalsuse testamisvimalust?"
	 Belo ainult muigas. "Ma ei usu, et see kapten sind uskus," lausus ta siis. "Arvatavasti ootas ta, et sa hakkad tegutsema, kuid ta ei teadnud sinu resoluutsust."
	"Eriosakond," lin kega. "Iseenesest oli see ju hullumeelsus, aga meid kiki on harjutatud sellega, et pole lootusetuid olukordi."
	"Kahtlane avameelsus," nentis Belo.
  	Laeva koos kapteni ja paari kapituleerunud meeskonnaliikmega oli Belo minna lasknud. Ta oli neile kaasa andnud palve raadio teel teatada, miks polnud meid ikkagi tookord "kutsikas" tulistatud. Mulle see lugu ei meeldinud. Laev kuulus piraatidele ja minu lesandega polnud neil midagi pistmist.

       Laadimine edenes takistamatult. Mu uudishimu kasvas vrdeliselt "Odeoli" laoruumi titumisega. Belo muundur ttles korjatava liiva pris tihedaks massiks. Belo selgitas mulle tavalise hajameelsusega ssteemi, lasi mul lahkelt proovida, kas neid halle tahukaid on vi pole vimalik millegi muuga peale laseri ligata - loomulikult ei olnud -,igatahes kulges kik vramatult peatse rasidu suunas.
       Belo uuris rahuloleval ilmel laadimise kiku kujutavaid diagramme ekraanil. "Vastu vabadusele?" prisin, pdes tooli nksutada. Loomulikult see ei nnestunud. Belo kehitas lgu. "Lpuks ma olen tiesti vrdselt vaba Zerga II mber tiireldes kui ka Keskplaneedil puuris istudes," thendas ta. "Vabadus on retult suhteline miste.Kui vaadelda materialistlikust seisukohast, peaks surm kige vabam olema. Nii palju, kui mina tean, siisseda vabadust meie praegune teadus kll kuidagi ra vtta ei saa. Kas teil esineb selliseid probleeme?"
	 Mtlesin jrele. "Omapead tunnen ma ennast ikkagi kige vabamana," tlesin. "Niteks kui Keskplaneedilt mnele kaugemale retkele minna ..."
	 Belo pras pilgu ekraanilt ja vaatas mulle mtlikult otsa. "Mul on tunne, et ma eksisin," snas ta siis. "Kige perspektiivikam teadusala pole ilmselt geneetika, vaid pshholoogia. Kll oleks MF-lases alles uut avastada! Impeerium tegi ieti, et ala praktiliselt vlja suretas. Te tunnete end igal pool paremini, kui Keskplaneedil ja Maal?"  "Jah.."vastasin vedidi segadussesattunult. "Palun vga," tegi Belo kega kaare. "MF ja tema hierarhilised mugavused. Huvitav, kasa teie lemus tunneb ennast Keskplaneedil mugavalt ja ... vabalt ?"
	 Anthony Keaton oma tugitoolis ilmus rabava selgusega mu silme ette. "kllap vist," vastasin. "Ta pole sealt vist ammu liikunud."
	 "Ta ei tahagi liikuda, arvas Belo.  "teile jb terve Galaktika. Kndige aga, mberringi kik alamad olevused,mda planeete. Temal aga pole selleks vaja kuhugi lennata, ta tunneb end koduski hsti. Huvitav, kas see MF-lase phiolemus on uus vi vana inimese joon? Teie olemise muudab huvitavaks ja rahuldavaks vimalus tunnistada allpoololevate thisust. Kas sa niteks Dantil mne riigi presidenti viksid ksutada ?"
	"Ei mingil juhul," vastasin. See oli kohusetunne, mis minus kki rkas. Kui Belo efektiivne kinnipidamine sltunuks mnest Danti ametnikust, oleks mul loomulikult see igus olnud. Ent ei Belo ega kskik milline eraisik seda teada ei tohtinud. Ja kui vhe teadsid isegi minu meeskonnaliikmed komandri igustest ! Ma ei soovitanud neil asjata Keskplaneedile mitte kiirustada.
	Belo kehitas lgu. "Sinu olekust viks vastupidist oodata. Nojah, ega see oluliselt midagi ei muuda. Kige nauditavamaks vabaduseks peaks MF-lasele ikkagi jma leolek, alati eksisteeriv vimalus minna kuhugi hierarhias allpoolseisvate keskele koos mnede omasugustega. Te olete paljudele pealesurunud iseenda - kui praktiline viis oma judu kasutada! Kuradile see teie majandus - just too leoleks peakski olema teie kige olulisem eesmrk, kogu MF poliitika alus ja taust. Vabadus, mida teil on rohkem, uutes planeetides mdetav vabadus..."
	"Mu kohaloleku eesmrk siin on sinu teoretiseerimist kuulata," katkestasin Belo tiraadi, "kuid ma tuletaks meelde, et mitte vabatahtlikult..."
	"Kas ma solvasin midagi sinu rgolemuslikku ?" pris Belo lbustatult.
	Ohkasin. Ma olin ennast jlle lasknud haneks tmmata. Ometi oleks ma pidanud taipama, et Belo pateetilisel toonil on kusagil salaeesmrk. Mtted kuulusid vaieldamatult temale, ent kogu jutuajamine oli arvatavasti minu rritamiseks algusest peale kindlas toonis maha mngitud. 
	"Olgu." Max tmbas muige tagasi. "Hea romantiline toon nuab, et ks ige kosmoselendur vastandaks Maa ja Keskplaneedi sagimist kosmosevaikusele ja tuhandele thele ruumilisel kaardil - ma vaatan tepoolest vahepeal Keskplaneedi filme, ra ehmata. Aga lpuks on selle taga ikkagi siiras soovitus oma vabadus paigutada selleks ettenhtud kohta. Frank, ra igatse oma lemuse tooli Keskplaneedil - mtle, kui ilus on therngas HG kivitamisel. Iga hierarhiline ssteem tahab oma astmeid kindlalt paika panna. Teile sissepekstud vabadus asub tollessamas kohas, mille hierarhia ette neb. MF-le on igasugune rndur kige mugavam kategooria patrullisduri jrel. Sind saadeti mulle kannule, kuna hsti lbiproovitud ja pool galaktikat hivanud ssteem mind ette ei ne, lugedes mind ssteemivliseks ja seega ohtlikuks." Belo kehitas veelkord lgu. "kui kusagil mingisugune sndikaat kogu propaganda vaprate kosmoserndurite, patrull-laevade ja eriosakondlaste kohta kinni maksaks, viks veel kuidagi teid armastada vi vhemalt austada. Aga see kik tuleb ju vastavalt tellimusele! Te tahate ju ise kogu mtoloogiat uskuda, ja rezissr teab seda. vntab selle jrgi ning talle antakse autasusid. Elagu ahvid! Tsi kll, tnu geneetilisele vahelesegamisele, ent siiski - nemad hindavad mistuslikke naudinguid vrdselt fsilistega. Aretusprogrammi kige hullem osa - oleksin vahepeal lausa hakanud Freudi uskuma." Belo Muie kverdus. "Seda osa sa raamatukogust ei leia. On liialt keeruline vlja selgitada, kust tulevad ambitsioonid, milline keskkond vi fsiline struktuur phjustab vimuiha ja kiki inimkonna vrastumisi - vhemalt liiga keeruline nullist ja helainsal Max Belol. Aga ahvidel need instinktid ON prsitud. Teie kompleks arendaks vastupidise programmi - toodaks ideaalse vitleja, eesmrgi poole liikuva osava puupea. Ja neid tid ei saa MF endale! Ma ei tootnud endale biorobotit, kuigi mul oli peaaegu - PEAAEGU - selle projekt." Belo laskus tooli tagasi ja ldvestus. Tema meenutused ei olnud nhtavasti kige meeldivamad. "Kllap oli minus ikkagi liiga palju inimest," tles ta siis kergelt. "Ma hvitasin isegi mned materjalid. Tsi, nendeni poleks keeruline juda, kui teada kust alustada. Aga mina arvatavasti oma nina sellele alale rohkem ei topi - ma tundsin end peaaegu tieliku empiirikuna. Mulle ei meeldi. Tahan olla oma materjali peremees."
     "Biorobot?" prisin. "Kas te pole kunagi udusfilme vaadanud?" imestas Belo. "Teaduslikult on  see muidugi jamps, tehislikult loodav, kuid peatselt iseeneslikult hvinev - loodus ei tooda eesmrgitut. niteks vtame minu ahvi ja prsime tal kik teised rahuldusvimalused, peale toitumise ja tekitame tapmiskire, n-kordse rahuldusena vrreldes tis khuga. Biorobot, eesmrgiga mrvata. Vi, kui soovite, siis kive seina laduda." "On see vimalik?" ksisin neutraalselt. Hoolimata Belo emotsioonidest sel teemal ootasin juba kerge sdame vrinaga, et ta osutab jrje kordsele koodlukuga uksele. "Tiesti," vastas Belo kindlusega hles. "Tsi, minu katsete jrgi lhiajaliselt - selline konstruktsioon koormab aju. Ta on nagu hte punkti koondatud hullumeelsus. Loomulikult vib luua nrimeelse bioroboti, kuid poolintellektuaalne - niteks efektiivselt vitlev sdur - pole vhemalt mulle veel jukohane. Pealegi puudub mul vhimgi tahtmine midagi taolist luua."
   Ma tundsin end veidralt. Belo oli tema enda poolt piiritletud "MF ssteemile" snagi ohtlik, kuna mjutas selle struktuurihikut - nimelt mind. Tsi, kuniks tal polnud plaanis kooli rajada ji efekt vikeseks - stopp. Aga milleks Belol koolitada inimesi, kui tal on ahvid? Ent samas - kui Belo ise pooldab ksikisiku poliitikat, peaksid ka ahvid oma naudingutega kllalt ohutuks jma, kui neid mitte tlitada. Frank, sinu lesanne pole arutleda, tlesin endale lhidalt. Tee seda, milleks piisab sul ajusid. Oskaks nende ahvidega vestelda, ehk saaks midagi selgemaks? Aga on mul seda vaja?

      "Frank, kas teie usaldate inimesi?" ksis Belo end pramata. Ksimuse naiivsuses vis aimata jrjekordset provokatsiooni. "Ei saa aru," vastasin ettevaatlikult. "Teie kui eriosakonna komandr kasutate ju sageli inimesi," thendas Belo. Ta vaatas uneleval pilgul ekraanile joonistunud seitset ahvipilti.   Koos noolekeste ja selgitavate mrkustega pidid need arvatavasti andma levaate he Belo ahvi haaramismeetoditest. "Kas sa jagad tehnikute arvamust, et inimese vhetu kontroll muudab aparaadi efektiivseks ?" pris ta edasi. "Kas muudab ?" ksisin naiivselt. Belo mhatas. "Terve meie kosmoselennunduse ssteem phineb sellel," tles ta. "Meie laevanduse aksioom ja ainuke phjus, miks teie muidu automaatikalembesed sjandusspetsialistid lasevad teil laseritest paugutada. Inimese kitumine on ettearvamatu, vastavalt olukorras tekkivatele juhustele ja hdaohtudele - umbes nii see vist klab ? Tsi, seitse sajandit tagasi oli selle asemel lause "Inimvimetel pole piire." Aga praeguse poliitika jaoks jks niisugune filosoofia kahtlaselt klama, nii et ettearvamatus on ohutum definitsioon."
	"Seda ma olen kuulnud kll. Kas on phjust teoorias kahelda?"
	"Ei sugugi. Aga kas sina usaldad inimest ? Niteks oma alluvaid, kes meid siiani arvatavasti taga ajavad ?"
	"Piisavalt," tlesin ettevaatusega. Ma visin pidada vi mitte pidada lugu inimestest, aga igatahes ei usaldanud ma Max Belot. Kohati tundus mulle, et Belo on katsetelt ahvidega le linud  inimkatsetele - ja mina olin lhim eksemplar. 
	"See thendab ?" ji Belole vheseks.
	"Ma loomulikult usun, et nad on vimekad meie t piires," selgitasin. 
	"Aga muus osas ?"
	"Muidu me kokku ei puutu."
	"Prgusse," teatas Belo ja pras end minu poole. Tema nos paistis llatus. "Kas MF on judnud juba nii kaugele, et peale alluvusvahekordade teil polegi midagi ?"
	"Sinna liigub," kehitasin lgu. "Jvad enesestmistetavalt naiste - meestevahelised suhted..." "Kogu oma planeetidevahelise eksootikaga," tiendas Belo ohates. "Terves Galaktikas ei paista mnedel olevat muud teha, kui erinevatel planeetidel armatseda mne sellise tbiga, keda viks maalt leida paarkmmend miljonit. Muidugi, kui teie filmid tele vastavad. Keegi kusagil paistab arvavat, et kolmemtmeline televisioon ainult selleks leiutatigi. Kas testi oli vaja MF-il ainult selleprast le Galaktika levida, et olla endiselt igavad ja vegeteerivad, nagu Maal, Proxima Kentauril ja kigil neil teistel planeetidel, kust kolonisatsioon algas?"
	Ma olin Beloga isegi nus. Minu kui eriosakonna ttaja kohus vrplaneedil oli olla pooleldi MF-lane ja pooleldi kohalik. Tundsin kohanemise vastu tavaliselt isegi poolsportlikku huvi: MF planeedid, rkimata juba MF liiduplaneetidest, olid erinevad, rolli sisseelamine omas nii lesande titmise seisukohalt kaalu, kui sisaldas ka vlu. Olin kohanud tuhandeid MF-lasi, kes ei kasutanud ega teadnud vrplaneedil midagi, mis ei kandnud MF kaubamrki - ja ometi olid nad ekskursioonil. Enne komandriks saamist vitsin endale veendunult: eriosakond seisab kikjal kohalike ja MF-i huvide eest - ega muidu poleks oluline mlemaid svakuti tunda! Komandrina, lesannete sisu teades visin  nentida, et MF jrgib ainult enda eesmrke. Ent oli mugavus olla Galaktika suurima ja vimsaima riigi kodanik - selles riigis oli mastaape. Ent see ei seganud mind prmugi huvi tundmast ekrootika vastu.
	"Ikkagi, kas teil spru polegi?" uuris Belo. "On," vastasin. "Kas te usaldate neid?" "Imelik ksimus..." "Kas teie kui sna hea MF-lase nide polegi veel kasvanud paadunud tehnokraadiks?" pris Belo lpuks seda, mida oli arvatavasti tahtnudki kohe ksida. "Inimene kui selline on tepoolest vhem usaldusvrne, kui kivirahn," muigasin. "Kas te juhite meelsamini kosmoselaeva vi ksutate trimeest?" pris Belo edasi. "Loomulikult juhin meelsamini," vastasin ausalt. "Ja samuti eelistate krvaldada peale teie alumise vaheastme ka lemise, see thendab, selle, kes teid ksutab ?" "Oot-oot, mida sa vita pad ?" tahtsin lpuks teada. "Ma tahan teada saada, mitte vita," taandus Belo krmelt. "hist vitlust prast impeeriumi enam ei ole, igal hel on vimalus eksisteerida iseenda lbuks juba loodud perfektses ssteemis. Ssteemi enam muuta pole vaja, patrioodid-fanaatikud, nagu te olete. Kas te ei vrandu juba inimestest ?"
	"Kas on vga thtis mahutada ka lejnud iseenda ssteemi ? Max, kas sa otsid MF-lases endale mttekaaslast ?" ksisin jultunult. 
	Belo vpatas jas tles siis:" Aga ka mina olen MF-lane. Ainult et kige vbam, arvatavasti. Kas sa arvad, et ma olen endale oma riigi vlja melnud ?"
	Mu nol oli kllap sna jahmunud ilme. Belo ldvestus selle peale momentselt ja snas :" Iseenesestmistetavalt kib jutt kodakondsusest ja snnimaast. Kui MF-lane on ndsel ajal vaid see, kes toetab MF poliitikat ja riiklikku ssteemi ja, mine tea, iga MF-last juba seeprast, et ta on MF-lane, siis pean ma vist leppima kosmopoliidi nimetusega."
	"Sina usaldad muidugi ahve," oletasin. 
	"ige," noogutas Belo. "ma tean neid. Ma tean, et nad pole vimelised reaks alatusteks, erinevalt inimestest. Ja nemad ka omavahel ei vrandu kunagi."
	"Kas harjumus ahvidega suhelda ei muutu ohtlikuks inimeste puhul ?" ksisin. Belo muigas.
	"Kas ma olen niteks sind alahinnanud ? Tuleta meelde saatjat v kljes. Kuigi mu ahvid on teist mitmeid kordi vimekamad nii laskmises kui kaklemises ja ehk ka vaimselt, oled niteks sina ikkagi mrgatavalt ohtlikum."
	"Tnan komplimendi eest," tlesin muretult.


	"Sinu ahvidel jb ikkagi midagi puudu." teatasin Belole otsustavalt. 
	"Tsi ?" Sedapuhku oli Belo huvi ehtne.
	"Neil ei saa olla headust."
	"Vaimustav," lausus Belo. "Tepoolest, see oluline omadus neil vist testi puudub. Aga kas sa oled kohanud hid inimesi ?"
	"Lbi aegade on leidunud filantroope..."
	Belo nole ilmus plgus. "Ega ometi nii primitiivselt ?"
	Albert Stern oli ainuke eriosakondlane, keda ma visin heaks inimeseks nimetada. Tagantjrele taipasin, et Stern pidi olema sisemiselt lhestunud tp - nii hsti-halvasti, kui ma tema ees seisnud "paradoksist" ldse aru sain.
	Tolleaegsetel intelligentidel oli kombeks t krvalt tegelda mne mahuka hobiga. Stern valis juba varajases nooruses endale vrdleva arhitektuuri. Valitsusele lhedalseisva isikuna oli ta Eriosakonna moodustamise juures, kujunes funktsionriks ja , nagu tollal kombeks, saadeti kord grupiga, kord ksi vlja, hoolimata vljappe puudumisest.
	Ma mletasin tema juba tsenevat kogu Eriosakonna restoranis, komandride keskel. Ma olin seda mittemidagitlevat ilmet neil ka varem ninud (ks meie juhendajatest soovitas koguni samasugust ngu ruumisalvestise abil harjutada), kuid mitte kunagi kigil korraga ega restoranis. Stern rkis oma muljeid viimaselt lesandelt :"See on tegelikult kuritegu. Need inimesed olid loojad, ieti puudus neil valikuvimalus - aga me hvitasime nii nende loomingu, kui nad ise." Tema argumendid kaotasid kaaslaste pilkude all jrjest sjakust.
	lesanne, nagu ma hiljem vlja uurisin, oli kllaltki rutiinne. ks tol ajal arvukatest SF-st jnud sjalistest rhmitustest oli sunnitud kindlustuma MF-st sltuvale planeedile. Sellistel puhkudel eelistas MF toime tulla kohalike jududega. Et muuta aborigeene vitlusvimelisemaks ja patriootilisemaks, saadeti neile laevatis relvastust ja Eriosakonna grupp. Viimane osutus kllalt vajalikuks, kuna SF-lased olid end sisse seadnud mingis religioonikeskuses ja lppkokkuvttes nustusid aborigeenid seda planeedipinnalt phkima ainult vahetuskaubana oma elude eest.	
	Arvatavasti poleks juhtkond mingil juhul saatnud Sterni hvitama maalilistest tornikestest, kolmnurkadest ja keradest koosnevaid, kohalikku rohelusse uppuvaid phamuid, teades Sterni arheoloogiahuvi. Kuid, nagu ikka, polnud nemad seal leval viitsinud tutvuda lesande nanssidega. SF-lased, karastunud arvukates lahingutes, ngid kogu linnakus vaid mugavat vimalust varjata oma 9. ja 10. suurusjrgu rakette.
	"Ma ei suuda Sterni siiani mista. Meie kaitsta oli ssteem, mida on vimatu vrrelda arhitektuurivrtustega. Ammugi ei taipa ma, kuidas Stern kandis oma armastuse arhitektuuri vastu le tema loojatele. Igatahes, ta armastas inimesi."
	Belo nol peegeldus hmmastus. "Frank, sedapuhku ei oska ma kuidagikaasa rkida," tles ta lpuks. "Kogu situatsioon on ju absurdne, kui seda vaid veidi vimendada. Kujuta endale ette pidevalt loovat inimkonda. seesama arhitektuur, kui teda pidevalt konserveerida vi kasvi poole ulatuses silitada, kataks ju lpuks terve planeedi ! Isegi juhul, kui alles hoida vaid parimad nited."
	Tema ei mrkagi Sterni kiindumust inimestesse, taipasin imestusega.
	"Muidugi on minult kui isegi Galaktika arvukama ja parima inimtbi, MF-lasega mitterahulolijalt raske soovida, et ma pooldaksin millegi konserveeritu silimist lbi aastasadade," muigas Belo prast mttepausi. "Eriti, kui tegemist on iluga. Ma pole veel mrganud, et selle hulk hakkaks vhenema. Kas Stern ttab veel teil ?"
	Albert Sterni bst seisis Eriosakonna koridoris, hoolimata tema vahepealsest ebasoosingus olemisest. MF ametliku esindajana ritas ta lahendada talle prast phamute juhtumit traditsioonilisel rahumeelsel ja relvi vltival viisil konflikti Veomehe gammal (rahvuslikult meelestatud lestus, mis nudis MF-meelse valitsuse tagasiastumist, ekspordi lpetamist MF-le ja MF endise, praeguse ja edaspidise kultuuriimpordi keelustamist ja hvitamist planeedil). Sterni "herilane" tulistati lbirkimistelt lahkumisel alla ja mehe keres oli kuuldavasti arvukalt kuule. MF reageeris oma esindaja tapmisele traditsiooniliselt - lpetas igasugused lbirkimised, saatis kohale kolm patrulli, kes hvitasid sissejuhatuseks laevastiku, seejrel lestusnute kontrolli all olevad linnad, maandasid meeskonna, vtsid maha juetu valitsuse ja ootasid, kuni eriosakondlased olid uued valimised lbi viinud.
	Ma jutustasin kogu loo Max Belole, kes sna vidukalt muigas (igaks juhuks vltisin eriosakonna rolli mainimist).
	"Peab tlema, et teie valitsuse kitumine oli Sterni omast tunduvalt asjalikum," nentis ta, kui ma lpetasin. Mrkus pani mind ohkama. "Just sellise sekkumise vltimiseks Stern seal oli," selgitasin, ja jin poole sna pealt vait. Diskussioonides ei maksa hoogu sattuda. Ma oleks juba hakanud Belole selgitama, mida Stern oma rahuettepanekute asemel oleks pidanud tegema.

	"Odeolile" poleks kolm patrulli palju," tles Belo kokkuvtteks rahulolevalt. "Aga ksimusele ahvidest vastasid sa ise. Sterni headus ei toonud kasu talle endale ega tema kaitsealustele. Mida peaksid ahvid sellega peale hakkama ?"

	Ma veetsin oma tavalist prastlunat Belo filmoteegis, kui midagi veidrat mulle krvu ji. Loomulikult asus ka siin seinal plokk, mis teatas erinevate meloodiatega sellest, mis laevas olulist toimus. Hetkeks mtlesin, mis vis mu thelepanu tmmata, ja taipasin siis - "kutsika" sissetuleku signaal oli klanud kaks korda jrjest. Midagi oli juhtunud - planeedile ei jnud nii ainsatki lendavat riista.
	Kndides koridoris Belo vimalikku asukohta otsides kohtasin kaheksat ahvi ksteise jrel. Nad olid ilmselt millegi olulisega ametis, sest tavalise knnaku asemel liikusid nad kiirete hpetega, minust viisakalt krvale pigates. Ometi polnud tegu hirega - nad oleks suutnud edukalt kaks korda kiiremini koridore lbida.
	Belo asus juhiruumis. Siin oli teda abistamas vaid ks ahv. "Soovin nne," teatas ta mind nhes. "Ma arvan et sa teatud mral jagad minu tdimust Zerga II ^st. Laadimine on lpetatud !"
	"Ohoo, " thendasin mina. "Ahvid edestasid graafikut ?"
	"Gert korraldas planeedil t mber," lausus Belo. Tema klahvipuudutuse peale ilmus ekraanile ladude koormuse graafik. Otse muunduribloki krval asetsevat ladu kaunistas skeemil tielikku tidetust mrkiv erepunane. "Aastakest paariks olen ma igatahes kindlustatud ja, kui just midagi energiakulukat ette ei tule, siis ka mrksa kauemaks," teatas Belo. Meenutasin arvutusi "Odeoli" ktusekulust ja nentisin, et energiakulukaks peab Belo vrreldes mne MF komandriga vga erinevat asja. kui "Odeolil" tema hetkevaru kasutataks ainult kosmoselennuks, peaks Belo need paar aastat suurema osa ajast veetma hperruumi sisenedes ja vljudes. 
	"Ja sihtpunkt?" ksisin.
	"Eks peab kataloogi vaatama," arvas Belo. Seda videt ma ei uskunud. "Kas koridorides kib stardieelne segadus?" prisin kiirustavaid ahve meenutades. "Segadus?" Belo muigas. "Odeol" ei vaja rahuolukorras juhtimiseks le he inimese, nagu te ehk mletate. Ahvid saatsin ma ladu kontrollima ja viimaseid "kutsikaid" thjaks tegema." Ta llitas ekraanile kataloogi. "ra me muidugi lheme, aga siiski tahaks ma teada, mis tbid meie pihta ei tulistanud. Kas testi me kohtasime humaniste?"
	Ma istusin vabasse tooli ja jin ootama. Belos oli muidugi kllaldaselt teatraalsust, et sihtkohta mulle mitte elda, enne, kui "Odeolist" planeeti juba nha vib. Sbralik aasimine, nagu vist rgitakse.
	Kostis jrjekordne meloodia, sedapuhku peapuldist. Ahvid olid lpetanud "kutsikate" laadimise, tstukite vljallitamisega laod enam energiat ei vajanud. Rutiin - prgusse, kas need olid, ahvid, kes oma intellektuaalse tegevusega mu thelepanu igapevastele asjadele juhtisid, vi tekitas rasit minus tepoolest rahutust? Naljakas, eriosakondlane, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida! Ma katsusin taskus dokumendikarpi. Kaks indikaatorit, ks eriosakonna oma, teine Belo antud - ja karp. Milline funktsioonide erinevus kolmel asjal heskoos...
	"Ja olemegi H6 koridoris," thendas Belo pead tstes. "Kivitus." Tuttav vibratsioon, mis kohe mdus, pani mind sgavalt sisse hingama.      	
	Ahv uuris midagi infopuldi juures. Belo istus oma prdtoolil ja vaatas Galaktika kataloogi.
	"Max, mulle tuli midagi meelde," tlesin. Mees tstis pilgu. "Kui sa vaesele naiivsele Linderile tuumarelvast rkisid, kas see jutt oli tsine ?"
	Max muigas. "Aga loomulikult. Relv on mul pardal." 
	"Ega sa seda mu magamistoa all ei hoia ?" Max muigas veel laiemalt. "Ei," lausus ta. "Kabelimats asub kuuenda "kutsika" luugi taga ja on korralikult isoleeritud. Juhitakse aga vajaduse korral siitsamast," ja ta viipas le la majanduspaneelide poole. "Kll on mrtsukas," irvitasin. Max pras jlle pilgu kataloogile.
	Ma vtsin oma dokumendikarbi taskust, vajutasin servaalusele klahvile ja toru klpsatas vlja. Ahv prantsatas lasust tabatuna noga vastu pulti. Max tstis llatunud ilmel pea ja teine kapsel tabas teda. Asjalikullt astusin toolilt maha kukkunud mehest mda ja llitasin phipaneeli sisse. Seejrel surusin alla klahvi, mis juhiruumi lejnud laevast isoleeris.
	Belo vib arvatavasti kinni siduda, aga ahv tuleb kll vagaseks teha, ta on sidumise jaoks liiga ohtlik, mtlesin hajameelselt. "Odeol" vttis minu juhtimise all asendi, mis paigutas ta hele sirgele Keskplaneedi "Suure Teega". Pisiasjade jaoks oli mul aega kllalt. Belo magab minu annusest vhemalt kolm tundi, tsi, ahv on tema looming ja jrelikult kurat tema uneaegasid teab. Ning viie tunni prast oleme hperruumis ja jrgmise kmne tunni prast Keskplaneedi orbiidil.
	Ahvil rippus pstol vl. Ma tmbasin selle kabuurist ja surusin looma karvasesse kuklasse. Ei, nii ei lhe, pritsib pranda verd tis, aga mina pean siin ruumis veel viisteist tundi olema. Ma lohistasin ahvi prgisahti juurde ja toetasin ta pea selle rele. "Head aega, liinimene," tlesin sbralikult ja vajutasin pstikule. ikkagi jid seinale plekid.
	Belo rkas, ritas end liigutada ja selle lootusetust taibates ji vagusi. Pilk suurele ekraanile kiskus ta suu plglikuks muigeks.
	"Sa ju teadsid seda kike," tlesin lohutavalt. "hiskonnal on alati vahendeid, et sinu kest positsiooni ra vtta." Belo ei elnud midagi.
	Neljandal tunnil sttis kki puldil sinine signaal. "Laev vasakus poordis," teatas kiri ekraanil. Kurat, vandusin mttes.
	"Belo, tule kuuldele," kostis samas. Ekraani laserva ilmus kellegi ngu. Puudutasin khku kahte klahvi. Teise ekraaniosa vttis enda alla kujutis laevast. See oli viienda kategooria kaubalaev, kuid ta tundus mulle kuidagi tuttavana. "Belo, tule kuuldele."
	"Belot pole laevas," llitasin heli sisse.  "Andke pilt," nudis noormees ekraaniservas. Ma vtsin pstoli, llitasin pildi sisse ja astusin Belo juurde. "Tehke heaga minekut, vi ma lasen ta maha," tlesin otsustavalt. Belo naeratas. "Ron, kui ta seda teeb, anna ta minu ahvide ktte," tles ta seejrel ekraani poole.
	Ron Filler.Pgenes Keskplaneedilt prast Belot. Kik asetub paika, nentisin harjumuslikult. Loomulikult ei rnnanud piraadid meid Zerga II juures niisama, neil polnud ieti meist midagi tahta. Filler oli judnud oma ammu kadunud sbra jlile, andis piraatidele muidugi ettekndena mingi jama ja ise asus laevas, mis meid ei tulistanud.
	"Vajuta julgesti," tles Belo. "Ahvid teevad ta ribadeks, mind lastakse ainult maha." Mida ta vajutab ?
Siis ma ngin. Kik peapuldi tuled kustusid hetkeliselt. Filler sai kontrollida "Odeoli" juhtimisssteemi distantsilt.
	Tuli "Blokeeritud" juhiruumi ukse kohal kustus.
	Belo tuleb Keskplaneedile viia elusalt ja tervelt, tuli mulle meelde. KA kige hoolikamalt kavandatud lesanne vib tobedate pisiasjade tttu ebannestuda.
	Ma torkasin pstoli kabuuri ja istusin tooli, noga ukse poole.

